Autor

Teose autoriks saab Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud.

Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks ehk autorsuse presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle teose autor.

Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Sel ajal, mil autor hoiab oma anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose. Näiteks kui ülikooli ajaleht avaldab üliõpilase kirja anonüümselt, siis teostab üliõpilase autori õigusi sellele artiklile ülikool ja seda kuni momendini, mil üliõpilane avab oma nime. Selliste õiguste tähtaeg on aga piiratud (70 aastat; üldreegel on autori elu ja 70 aastat pärast surma).  Kui autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis saab teos kaitse üldise tähtaja raames.

Teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt. Mitme isiku ühine panustamine teose loomisse toob kaasa ühise autorsuse.

Ühisel autorsusel on kaks liiki – ühisautorsus ja kaasautorsus:

1) ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutanud lahutamatus koostöös ning kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna.

2) kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on sellisel teose osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest.

Igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema poolt loodud teose osale. Iga kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost, kui see ei kahjusta teiste kaasautorite õigusi ega ole vastuolus teose kaasautorite poolt ühise kasutamise huvidega.  Ühisautorite loominguks on nt paljud õpikud.

Samuti lepitakse kõik ühise teose kasutamise ja tasu jagamise küsimused kokku ühiste autorite endi vahel. Kui mingil põhjusel eraldi kokkulepet ei ole, siis teostavad õigusi kõik autorid ühiselt ja autoritasu jagatakse võrdsetes osades.

Kollektiivne teos on teos, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest ning mis on ühendatud ühtseks tervikuks (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).  Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.  Kaastööde autoritele kuulub autoriõigus oma teosele (neid ei loeta ühisteks autoriteks) ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt.

Juriidiline isik Eesti õiguses autoriks olla ei saa. Samas võivad juriidilisele isikule, kas seaduse või lepingu alusel kuuluda nii autori varalised kui ka isiklikud autoriõigused. Kuid need juriidilisele isikule üleminevad õigused on reeglina vahetu looja õigustest tuletatud õigused. Autori õigused tekivad kõigepealt ikkagi autoril kui teose vahetul loojal.

Juriidilisel isikul kui sellisel võivad ka endal tekkida autoriõigused oma töötajate loodud teostele, kuid autoriks juriidilist isikut sellisel juhul ikkagi ei nimetata. Juriidilise isiku enda autoriõigus tekib näiteks kollektiivse teose loomisel.

Seaduse otsese sätte alusel lähevad juriidilisele isikule üle varalised õigused töökohustuste täitmise korras loodud teostele ja riigile avalikus teenistuses loodud teostele.

Audiovisuaalsete teoste puhul lähevad autorite varalised õigused üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti.

Samuti tekib autoriõigus oma teosele nii kogumiku koostajal kui ka tuletatud teose autoril.

Allikas: autor.ee