Väärteoõigus on Eesti õigussüsteemi oluline osa, mis reguleerib väärtegudega seotud küsimusi. Väärteod on kuriteod, mille eest karistusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Väärteod on sätestatud karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses.
Väärteomenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse eripärasid. Väärteomenetluse eesmärk on väärteo toimepanija vastutusele võtmine, kuriteo ohvri õiguste kaitse ning õiguskaitseorganite tegevuse seaduslikkuse tagamine.
Väärteomenetlus algab väärteoteate esitamisega õiguskaitseorganile. Väärteoteate võib esitada igaüks, kellel on teada väärteo toimepanemise asjaolud. Väärteoteade peab sisaldama vähemalt väärteo toimepanemise aega ja kohta, väärteo liiki ning toimepanija isikuandmeid.
Väärteomenetluse käigus kogutakse tõendeid ja uuritakse väärteo asjaolusid. Väärteo toimepanija võib valida, kas ta tunnistab end süüdi või mitte. Süüdimõistva otsuse korral määratakse karistus vastavalt seaduses sätestatud alustele. Karistusena võib määrata rahatrahvi, aresti või muu karistuse.
Väärteoõigus on oluline osa Eesti õigussüsteemist ning tagab, et väärteo toimepanijad vastutavad oma tegude eest ning ohvrite õigused on kaitstud.
Väärteomenetluse Protsess
Menetlus
Väärteomenetlus on õigusrikkumiste menetlemise viis, mis on reguleeritud Eesti Väärteomenetluse seadustikuga. Väärteomenetlus on üks kahest süüteomenetluse vormist. Väärteomenetluse menetlejad on enamasti kohtuvälised asutused, nagu Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnainspektsioon ja teised sarnased asutused.
Väärteomenetluse menetluse alus on karistusõigus. Erinevalt haldusõigusrikkumiste menetlemisest tuleb igat teo hindamist lähtuda karistusseadustiku üldosast. Väärteomenetluse menetluse eesmärk on õigusrikkumise kvalifitseerimine, teo toimepanija väljaselgitamine ja karistuse määramine.
Väärteomenetluse Etapid
Väärteomenetlus koosneb mitmest etapist, mis on järgmised:
Menetluse algatamine – Väärteomenetluse algatab menetleja. Menetleja võib algatada väärteomenetluse omal algatusel või teo avalduse alusel.
Menetluse läbiviimine – Menetleja viib läbi menetluse, kogub tõendeid, kuulab ära tunnistajad ja selgitab välja õigusrikkumise toimepanija.
Süüdistusakti koostamine – Kui menetleja on kogunud piisavalt tõendeid, koostatakse süüdistusakt, milles kirjeldatakse toimepandud õigusrikkumist ja selle asjaolusid.
Kohtumenetlus – Väärteomenetluse kohtumenetlus toimub maakohtus. Kohus kuulab ära süüdistatava, tunnistajad ja menetleja ning otsustab, kas toimepandud teo eest tuleb määrata karistus.
Karistuse täitmine – Kui kohtuotsus on jõustunud, tuleb karistus ära kanda. Karistuse täitmise viis sõltub karistuse liigist. Näiteks võib karistus olla rahatrahv, arest, kogukonna töö või muu sarnane karistus.
Väärteomenetluse protsess on seadusega reguleeritud ning menetlejad peavad järgima menetluse aluseid. Menetluse käigus on oluline tagada menetlusosaliste õigused ning austada nende inimväärikust.
Kuriteod ja Väärteod
Väärteod
Väärteod on pisemad rikkumised, mis on tavaliselt seotud avaliku korra, maksude, liikluseeskirjade või keskkonnaga. Väärteo eest saab karistuse määrata nii kohtuväline menetleja (nt politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnaamet, kohalik omavalitsus jne) kui kohus. Väärteo eest karistuseks võib olla trahv, arest või koguni vangistus. Väärteomenetluse käigus on oluline roll tõenditel ja nende esitamisel.
Väärteomenetluse puhul on oluline, et menetlusdokumendid oleksid korrektsed ja täpsed. Selleks on soovitatav kasutada spetsialisti abi. Advokaadibüroo LMP pakub väärteomenetlusega seotud teenuseid, sealhulgas menetlusdokumentide koostamist.
Kuriteod
Kuriteod on tõsisemad süüteod, mis on seotud inimeste elu, tervise ja vara kahjustamisega. Kuriteo eest karistust saab kohaldada vaid kohus. Karistus võib olla trahv, arest või vangistus. Kuriteomenetluse käigus on oluline roll tõenditel ja nende esitamisel.
Kuriteomenetluse puhul on oluline, et menetlusdokumendid oleksid korrektsed ja täpsed. Selleks on soovitatav kasutada spetsialisti abi. Väärteo ja kuriteo erinevus seisneb nende raskuses ja nende eest määratavas karistuses. Peamisteks väärtegudeks on erinevad korrarikkumised: avaliku korra rikkumised, maksu- ja tollialased rikkumised, liikluseeskirjade rikkumised ja keskkonnaga seotud rikkumised.
Karistused ja Traktiivsed Meetmed
Arest
Arest on üks traktiivsetest meetmetest, mida võib määrata väärteo eest. Aresti võib määrata kuni 30 päevaks ning see võib toimuda kas kinnises või avatud asutuses. Aresti kandmise ajal on isik piiratud liikumisvabadusega ning tal on keelatud lahkuda arestikohast ilma loata. Aresti kandmise ajal võib isikul olla lubatud töötada, kuid tema palka võidakse arestis viibimise tõttu vähendada.
Vangistus
Vangistus on kõige raskem karistus, mida võib määrata väärteo eest. Vangistuse pikkus võib varieeruda sõltuvalt väärteo raskusastmest, kuid see ei tohi ületada viit aastat. Vangistus kantakse kinnises vanglas, kus isikul on piiratud liikumisvabadus ja ta peab järgima kinnipidamisasutuse reegleid. Vangistuse kandmise ajal võib isikul olla lubatud töötada, kuid tema palka võidakse vanglas viibimise tõttu vähendada.
Ennetähtaegne Vabanemine
Isikul, kes kandis vangistust, võib olla võimalik ennetähtaegselt vabaneda vanglast. Selleks peab isik vastama teatud tingimustele, nagu hea käitumine ja koostöö kinnipidamisasutusega. Ennetähtaegne vabanemine võib toimuda kas tingimisi või tingimusteta. Tingimisi vabanemise korral peab isik järgima teatud tingimusi, nagu regulaarne kontroll kriminaalhooldaja poolt või keeldumine teatud tegevustest. Tingimusteta vabanemise korral ei ole isikul enam kohustust kinnipidamisasutusega koostööd teha.
Lepingud ja Trahvid
Leping
Lepingud on oluline osa väärteoõigusest, eriti võlaõiguslikud lepingud nagu müügileping, üürileping, laenuleping jne. Lepingute sõlmimisel tuleb järgida kindlaid reegleid, et tagada nende kehtivus ja vältida võimalikke trahve. Näiteks peab leping olema sõlmitud vabatahtlikult, lepingupooled peavad olema võrdsetes positsioonides ning lepingu tingimused peavad olema selged ja arusaadavad.
Viivistasu
Viivistasu on trahv, mida võib nõuda lepingupool, kui teine pool ei täida lepingus kokkulepitud kohustusi õigeaegselt. Viivistasu suurus sõltub lepingus kokkulepitud tingimustest, kuid see ei tohi olla suurem kui seaduses ette nähtud viivisemäär.
Leppetrahv
Leppetrahv on trahv, mida võib lepingus kokku leppida juhuks, kui lepingupool ei täida oma kohustusi või rikub lepingut muul viisil. Leppetrahv peab olema mõistlikus proportsioonis lepingurikkumise raskusega ning ei tohi ületada lepingus kokkulepitud summat.
Parkimistrahv
Parkimistrahv on trahv, mida võib nõuda juhul, kui autojuht on parkinud oma sõiduki keelatud kohas või ei ole tasunud parkimistasu. Parkimistrahvi suurus sõltub kehtestatud parkimistasust ning võib olla erinevates summates.
Keskkonnaõigus ja Väärteod
Keskkonnaõigus
Keskkonnaõigus on normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Selle eesmärk on tagada inimeste tervis, keskkonna säilimine ja loodusressursside säästlik kasutamine. Keskkonnaõigus on laias laastus jagatud kaheks: reostuse kontroll ja kahjustatud keskkonna taastus (remediation), ning loodusressursside kaitsmine ja majandamine.
Jäätmekäitlus
Jäätmekäitlus on väga oluline keskkonnaõiguse valdkond. See hõlmab kõiki jäätmekäitlusega seotud tegevusi alates jäätmekäitluse planeerimisest ja jäätmekäitluslubade väljastamisest kuni jäätmekäitlusprotsesside jälgimise ja järelevalveni. Jäätmekäitluse eesmärk on tagada, et jäätmekäitlus toimuks keskkonnasõbralikult ning et jäätmekäitlusprotsessid ei kahjustaks keskkonda.
Jahipidamine
Jahipidamine on oluline osa Eesti traditsioonilisest kultuurist ja loodusressursside majandamisest. Jahipidamine on reguleeritud seadustega ning jahipidamiseks on vaja jahipidamisõigust ja jahipidamisloa. Jahipidamine on lubatud ainult kindlatel aegadel ja kindlal territooriumil. Jahipidamise eesmärk on tagada metsloomade populatsiooni tasakaalustatud kasv ja säilitamine.
Kalapüük
Kalapüük on oluline majandusharu Eestis. Kalapüügi reguleerimine on oluline keskkonnaõiguse valdkond. Kalapüügiseadus reguleerib kalapüüki ja kalavarude kasutamist. Kalapüügi eesmärk on tagada kalavarude säästlik kasutamine ning kalavarude säilimine tulevastele põlvedele.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet
Meie artiklis räägime täna väärteoõigusest ja selle rakendamisest Tallinnas. Üks oluline organ, mis tagab avaliku korra ja turvalisuse Tallinnas, on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on ametiasutus, mis vastutab linna avaliku korra tagamise ja väärtegude ennetamise eest. Ameti pädevusse kuulub näiteks parkimiskorra järgimise tagamine, avaliku korra rikkumiste ennetamine ja lahendamine, loomade pidamise nõuete järgimise tagamine ning palju muud.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametil on ka erinevad teenused, mida nad pakuvad elanikele ja ettevõtetele. Näiteks saab ametilt tellida turvateenuseid üritustele või objektidele, taotleda parkimiskaarte või registreerida kaameraid avalikus ruumis.
Kui teil tekib vajadus abi saamiseks või soovite teavitada mõnest avaliku korra rikkumisest, siis saate pöörduda Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole. Ametil on ööpäevaringne abitelefon, millele saab helistada numbril 14410 või 661 9860.
Kuriteoteade ja Jälitustoimingud
Kuriteoteade
Kuriteoteade on teade, milles isikut süüdistatakse kuriteos. Kuriteoteade võib olla suuline või kirjalik ning see esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile. Suuline kuriteoteade protokollitakse kohapeal vahetult ning telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse. Kuriteoteate esitamise põhjus võib olla vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses, kahtlustatava või süüdistatava kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest või süüdimõistetu kõrvalehoidumine kriminaalkaristuse täitmisest, vajadus koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks või isiku teadmata kadumine.
Jälitustoimingud
Jälitustoimingud on meetmed, mida võetakse kuriteo avastamiseks, tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks ning tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Jälitustoimingud hõlmavad eluruumi, valduse ja töökoha puutumatuse rikkumist ning sõnumisaladuse rikkumist. Jälitustoimingute läbiviimiseks on vaja jälitusluba, mis antakse prokuratuuri taotluse alusel. Jälitustoimingute läbiviimisel tuleb tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse ning nende piiramise vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimine.
Jälitustoimingud võivad hõlmata erinevaid meetmeid, nagu näiteks sidevahendite pealtkuulamine, sidevahendite asukoha määramine, elektroonilise side pealtkuulamine, elektroonilise side asukoha määramine, salajane jälitus, salajane pealtkuulamine, salajane asukoha määramine, salajane otsimine, salajane läbiotsimine, salajane seire, salajane vaatlus, salajane isiku jälgimine, salajane sõiduki jälgimine, salajane kauba jälgimine ja salajane raha jälgimine.
Jälitustoimingute läbiviimine on seadusega rangelt reguleeritud ning jälitustoimingute läbiviijad peavad järgima kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Jälitustoimingute läbiviimine on lubatud ainult siis, kui see on vajalik kuriteo avastamiseks või tõkestamiseks ning kui see on proportsionaalne ja vajalik. Samuti tuleb tagada, et jälitustoimingute läbiviimine ei riivaks põhiõigusi ja -vabadusi ning jälitustoimingute läbiviimisel tuleb järgida kõiki seadusest tulenevaid nõudeid.
Kohtueelne Uurimine ja Menetlusdokumentatsioon
Kohtueelsel Uurimisel
Kohtueelne uurimine on kriminaalmenetluse osa, mille eesmärk on koguda tõendeid, et teha kindlaks, kas on toime pandud kuritegu, kes on kuriteo toime pannud ja milline on kuriteo raskusaste. Kohtueelse uurimise käigus kogutakse tõendeid, mis võivad hõlmata dokumente, füüsilisi esemeid, fotode ja videote salvestusi, tunnistajate ütlusi ja ekspertide arvamusi.
Kohtueelse uurimise raames võib uurija teha erinevaid toiminguid, nagu näiteks läbiotsimine, isiku- ja sõidukikontroll, ülekuulamine ja ekspertiis. Kõik uurimistoimingud peavad olema seaduslikud ning toimuma vastavalt seaduses sätestatud korrale.
Menetlusdokumente
Kohtueelse uurimise käigus koostatakse erinevaid menetlusdokumente, mis sisaldavad kogutud tõendeid ja muid olulisi andmeid. Menetlusdokumentide hulka võivad kuuluda protokollid, süüdistusaktid, taotlused, otsused ja muud dokumendid.
Menetlusdokumentide tähtsus seisneb selles, et need moodustavad kohtueelse uurimise käigus kogutud tõendite aluse ning võivad olla olulised ka kohtumenetluses. Seetõttu peavad menetlusdokumendid olema täpsed, selged ja arusaadavad ning vastama seaduses sätestatud nõuetele.
Kaebused ja Apellatsioonid
Kaebus
Kui olete rikkumisotsusega rahulolematu, võite esitada kaebuse. Kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates rikkumisotsuse teatavakstegemisest. Kaebuse esitamiseks tuleb täita vastav vorm ja esitada see ametiasutusele, kes rikkumisotsuse tegi. Kaebuse esitamisel tuleb selgelt ja arusaadavalt välja tuua põhjused, miks olete rikkumisotsusega rahulolematu.
Apellatsioon
Kui olete rikkumisotsusega rahulolematu ja kaebus ei ole andnud soovitud tulemust, võite esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul alates rikkumisotsuse teatavakstegemisest. Apellatsiooni esitamiseks tuleb täita vastav vorm ja esitada see kõrgemale ametiasutusele, kes rikkumisotsuse tegi. Apellatsiooni esitamisel tuleb selgelt ja arusaadavalt välja tuua põhjused, miks olete rikkumisotsusega rahulolematu.
Kassatsioon
Kui olete rikkumisotsusega rahulolematu ja apellatsioon ei ole andnud soovitud tulemust, võite esitada kassatsiooni. Kassatsioon tuleb esitada 30 päeva jooksul alates apellatsiooni otsuse teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamiseks tuleb täita vastav vorm ja esitada see kõrgemale kohtule. Kassatsiooni esitamisel tuleb selgelt ja arusaadavalt välja tuua põhjused, miks olete rikkumisotsusega rahulolematu.
Määruskaebus
Kui olete rikkumisotsusega rahulolematu ja kassatsioon ei ole andnud soovitud tulemust, võite esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kassatsiooni otsuse teatavakstegemisest. Määruskaebuse esitamiseks tuleb täita vastav vorm ja esitada see kõrgemale kohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb selgelt ja arusaadavalt välja tuua põhjused, miks olete rikkumisotsusega rahulolematu.
Teistmisavaldus
Kui olete rikkumisotsusega rahulolematu ja määruskaebus ei ole andnud soovitud tulemust, võite esitada teistmisavalduse. Teistmisavaldus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates määruskaebuse otsuse teatavakstegemisest. Teistmisavalduse esitamiseks tuleb täita vastav vorm ja esitada see Riigikohtule. Teistmisavalduse esitamisel tuleb selgelt ja arusaadavalt välja tuua põhjused, miks olete rikkumisotsusega rahulolematu.
Kahju ja Risus
Kahju
Väärteomenetluses on kahju hüvitamine üks oluline teema. Kahju võib olla nii varaline kui ka mittevaraline ning selle suurus tuleb kindlaks määrata vastavalt seadusele. Varalise kahju hüvitamiseks tuleb arvestada kahju tekitamise hetke turuhindadega. Kahju hüvitamiseks tuleb esitada kahjunõue vastavale isikule.
Kahju hüvitamiseks on vaja esitada tõendid kahju tekkimise kohta. Tõendid võivad olla näiteks tunnistajate ütlused, dokumendid või fotod. Kahju hüvitamise nõue tuleb esitada kohtule või politseile. Nõude esitamisel tuleb arvestada ka tähtaegadega.
Kahju hüvitamine võib olla keeruline protsess ning seetõttu on soovitatav pöörduda spetsialisti poole. Advokaadid oskavad aidata kahju hüvitamise nõude koostamisel ning esitamisel.
Risus
Risus tähendab eesti keeles prügi või rämpsu. Väärteomenetluses on risus tekitamine karistatav. Risu tekitamise karistus võib olla rahatrahv või kuni 200 euro suurune trahv.
Risus tekitamise eest vastutab isik, kes risu tekitas või kelle valduses risu asus. Kui risu tekitamise eest vastutab juriidiline isik, siis vastutavad karistuse eest juriidilise isiku juhatuse liikmed või tegevjuht.
Risu tekitamise vältimiseks tuleb järgida prügi sorteerimise reegleid ning kasutada prügikaste. Kui risu on tekkinud, tuleb see koristada. Kui risu on tekkinud avalikus kohas, tuleb sellest teavitada kohalikku omavalitsust.