Pärimisõigus on õigusharu, mis reguleerib inimese vara üleminekut tema surma korral. See on osa tsiviilõigusest ja eraõigusest ning sisaldab õigusakte, mis on avaldatud Riigi Teatajas.
Pärimisõigusega seotud põhimõtted on sätestatud Pärimisseaduses, mis määrab kindlaks pärimise korda ja tingimused. Pärimisseadus reguleerib pärandaja vara üleminekut pärijatele ning määrab kindlaks, kes on pärijad, millises järjekorras nad pärandit saavad ning millised on nende õigused ja kohustused.
Pärimisõiguse üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt läheb isiku vara pärast tema surma pärijatele üle tervikuna, surma aja koosseisus. Pärandi vastuvõtmisel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt pärandajaga lahutamatult seotud.
Pärimisõigusega reguleeritakse üksnes inimese surma varaõiguslikke tagajärgi eraõiguse piires. Pärimisõigusega seotud õigusaktid on avaldatud Riigi Teatajas ning on kohustuslikud kõigile Eesti Vabariigi kodanikele.
Pärimisprotsessi alustamine
Pärandi avanemine
Pärandi avanemine on protsess, kus pärandaja vara läheb üle tema pärijatele. Pärandi avanemine toimub pärandaja surma hetkel. Pärandi avanemise fakti tuvastamiseks on vajalik, et pärandaja surm oleks ametlikult tõendatud.
Pärandi avanemine toimub automaatselt ja seda ei ole vaja eraldi taotleda. Pärandi avanemise fakti tuvastamiseks on vaja esitada pärijatele pärandaja surmatunnistus. Pärandi avanemise fakti tuvastamine on vajalik, et alustada pärimismenetlust.
Pärimismenetlus
Pärimismenetlus on protsess, mille käigus tuvastatakse pärijad ja nende õigused pärandaja varale. Pärimismenetluse algatab pärijate väljaselgitamiseks notar. Pärimismenetlus algab pärandaja surma hetkest ja lõpeb pärijate õiguste kinnitamisega.
Pärimismenetluse käigus tuvastatakse pärijad ja nende õigused pärandaja varale. Pärimismenetluse käigus selgitatakse välja, kas pärandaja on jätnud testamendi või mitte. Kui pärandaja on jätnud testamendi, siis selle alusel määratakse pärijad. Kui pärandaja ei ole jätnud testamendi, siis pärijad määratakse seaduse alusel.
Pärimismenetluse käigus selgitatakse välja ka pärandaja võlgade olemasolu ja nende suurus. Pärandaja võlad tuleb tasuda tema varast. Kui pärandaja võlad ületavad tema vara väärtuse, siis pärijad ei vastuta võlgade eest oma isikliku varaga.
Testamendi koostamine
Testament on õiguslik dokument, mille abil testaator saab määrata, kuidas tema vara pärast tema surma jaotatakse. Testament on oluline dokument, mis võib aidata vältida vaidlusi pärandi üle ja tagada, et testaatori soovid saavad täidetud.
Notariaalne testament
Notariaalne testament on testament, mille testaator koostab notari juuresolekul. Notar kinnitab testamendi kehtivust ja kannab selle andmed pärimisregistrisse. Notariaalne testament on kõige usaldusväärsem viis oma tahte kindlustamiseks, kuna notar kontrollib testaatori tahtevastavust ja kinnitab testamendi kehtivust.
Notariaalse testamenti koostamiseks tuleb testaatoril pöörduda notari poole ning esitada isikut tõendav dokument. Notar aitab testaatoril määrata pärijad, määrata vara jaotamise viisi ning koostada testamendi teksti vastavalt testaatori soovidele.
Kodune testament
Kodune testament on testament, mille testaator koostab ise kirjalikult. Kodust testamenti võib koostada käsitsi või trükitud kujul. Kodune testament peab olema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud.
Koduse testamenti koostamisel tuleb testaatoril olla tähelepanelik, et testamendi tekst oleks selge ja arusaadav. Testaator peab märkima oma nime, kuupäeva ja allkirja. Kodune testament ei ole nii usaldusväärne kui notariaalne testament, kuna seda võib vaidlustada pärijate või teiste huvitatud isikute poolt.
Pärija roll ja kohustused
Pärimisõigused
Kui isik surma korral jätab pärandi, siis tema vara läheb üle tema pärijatele vastavalt pärimisseaduses sätestatud korrale. Pärijad on need isikud, kellele pärand vara üle läheb. Pärijateks võivad olla nii sugulased, testamenti saajad kui ka riik.
Pärijatele antakse pärimisõigus, mis annab neile õiguse pärandvara valitsemiseks ja käsutamiseks. Pärijad võivad pärandvara omada kas ühiselt või eraldi, seda otsustatakse vastavalt pärimisseadusele.
Pärimiskohustused
Pärijad peavad täitma ka pärimiskohustusi. Pärimiskohustused hõlmavad pärandvara haldamist ja käsutamist vastavalt seadusele ja pärandaja tahtele. Pärijad on kohustatud esitama pärimisavalduse ning vajadusel ka pärimistunnistuse.
Pärijad peavad tagama pärandvara säilimise ja kaitse ning vastutavad pärandvara eest. Pärijatel on kohustus hoida pärandvara terviklikuna ja kaitsta seda kahjustuste eest. Nad peavad ka tasuma pärandvara võlgasid ja maksma pärandvaraga seotud kohustusi.
Pärijad võivad pärandvara käsutada vastavalt pärimisseadusele ja pärandaja tahtele. Kui pärijad soovivad pärandvara müüa, siis peavad nad saama teiste pärijate nõusoleku. Kui pärijad ei jõua pärandvara käsutamise osas kokkuleppele, siis võib pärandvara müüa kohtu kaudu.
Pärimislepingu sõlmimine
Pärimisleping on notariaalselt sõlmitav leping, mille abil pärandaja saab määrata, kuidas tema vara jaguneb tema surma korral. Pärimislepingu sõlmimine annab pärandajale võimaluse määrata, kuidas tema vara jaguneb tema surma korral, ning võib aidata vältida tulevikus pärimisega seotud probleeme.
Pärimislepingu sõlmimine on võimalik kõigile täisealistele ja teovõimelistele inimestele. Lapsevanemad saavad sõlmida pärimislepingu oma alaealiste laste kasuks, kuid kuni lapse täisealiseks saamiseni ei ole pärimisleping täielikult siduv.
Pärimislepingu sõlmimiseks on vaja pöörduda notari poole, kes aitab lepingu sõlmimisel ning kannab selle andmed pärimisregistrisse. Pärimislepingus sisalduvaid siduvaid korraldusi võib lepingupoolte eluajal tühistada või muuta vaid lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga.
Pärimislepingu sõlmimine võib olla kasulik, kui pärandaja soovib kindlustada, et tema vara jaguneb tema soovide kohaselt. Samuti võib pärimisleping olla kasulik siis, kui pärandaja soovib anda oma vara mõnele teisele isikule, kellel ei ole pärimisõigust.
Pärandvara haldamine
Pärandvara haldamine on oluline osa pärimisprotsessist. Selles etapis tuleb pärandvara inventeerida ja jagada pärijate vahel vastavalt pärandaja tahtele või seadusele.
Pärandvara inventuur
Pärandvara inventuur on protsess, mille käigus kogutakse kokku kõik pärandvara ning määratakse selle väärtus. Inventuur tuleb läbi viia kõikide pärandvara osas ning see hõlmab kõiki pärandaja varasid, sealhulgas kinnisvara, varaühisusi ja pangakontosid.
Pärandvara inventuur tuleb läbi viia võimalikult kiiresti pärast pärandaja surma. Inventuuri võib teha kas pärijad ise või pärandvara haldaja, kelleks võib olla ka notar.
Pärandvara jagamine
Pärandvara jagamine on protsess, mille käigus jagatakse pärandvara vastavalt pärandaja tahtele või seadusele. Pärandvara jagamisel tuleb arvestada kõikide pärijate õigustega ning jagada vara võrdselt.
Kui pärandvara hulka kuulub kinnisasi, varaühisus või pangakonto, tuleb pärandvara jagamise leping notariaalselt tõestada. Notariaalselt tõestatud pärandvara jagamise leping on vajalik ka juhul, kui pärandaja tahe on teada, kuid pärijad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda.
Pärandvara jagamisel tuleb arvestada ka võimalike maksudega, nagu pärandimaks või tulumaks.
Pärimisvaidluste lahendamine
Pärimisvaidlused on keerulised ja delikaatsed küsimused, mis võivad tekitada palju stressi ja pingeid perekonnas. Kui pärandi jagamine ei ole selge või kui pärijad on eriarvamusel, võib tekkida vajadus sekkuda kohtusse. Sellisel juhul tuleb esitada hagiavaldus, milles tuleb selgelt välja tuua vaidluse sisu ja nõue.
Kui pärimisvaidlus jõuab kohtusse, siis tuleb arvestada tsiviilseadustiku üldosa sätetega ning kohtumenetluse seadustikuga. Kohtu eesmärk on lahendada vaidlus õiglaselt ja seaduslikult, võttes arvesse kõiki asjaolusid ning pärandaja tahteväljendust.
Meie kogenud juristid aitavad Teil lahendada pärimisvaidlused nii kohtuväliselt kui ka kohtus. Kohtuvälise lahenduse korral on võimalik sõlmida kokkulepe pärijate vahel, mis võib hõlmata pärandi jagamist, pärandi väärtuse määramist, või muud lahendust, mis on mõlema poole jaoks vastuvõetav.
Kui kohtuväline lahendus ei ole võimalik, siis tuleb esitada hagiavaldus kohtusse. Meie juristid aitavad Teil koostada hagiavalduse ning esindavad Teid kogu kohtumenetluse vältel. Meie eesmärk on tagada Teie õigused ning saavutada õiglane tulemus.
Erinevad pärimisviisid
Pärimine on protsess, mis toimub siis, kui inimene sureb ja tema vara läheb edasi teistele isikutele. Pärimiseks on kaks peamist viisi: seadusjärgne pärimine ja testamendijärgne pärimine.
Seadusjärgne pärimine
Seadusjärgne pärimine toimub siis, kui inimene ei ole enne surma teinud testamendi. Sel juhul läheb tema vara edasi seaduse järgi. Seadusjärgsed pärijad on need isikud, kes pärandi saavad vastavalt pärimisseadusele.
Seadusjärgsete pärijate hulka kuuluvad esmalt pärandaja lähimad sugulased. Kui pärandajal on abikaasa, siis läheb pärand tema abikaasale. Kui aga pärandajal puudub abikaasa, siis läheb pärand tema lastele. Kui pärandajal ei ole lapsi, siis läheb pärand tema vanematele. Kui vanemaid ei ole, siis lähevad pärandi saamise järjekorras õed-vennad, vanaemad-vanaisad ja nende järel nende järeltulijad.
Testamendijärgne pärimine
Testamendijärgne pärimine toimub siis, kui inimene on enne surma teinud testamendi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele pärandaja on testamendis oma vara määranud. Testamendis võib pärandaja määrata pärandi saajaks ka isiku, kes seadusjärgse pärimise korral pärandi ei saaks.
Testamendi koostamisel on oluline järgida pärimisseaduse nõudeid. Näiteks peab testamendi tegija olema vaimse tervise juures ning testamendi koostamisel peab olema vähemalt kaks tunnistajat. Samuti peab testamendi tekst olema selge ja arusaadav.
Kui pärandaja on teinud mitu testamendi, siis kehtib viimane tehtud testamendi. Kui aga pärandaja on teinud mitu testamendi, kuid ei ole märkinud, milline testamendist kehtib, siis kehtib seadusjärgne pärimine.
Pärandist loobumine ja tühistamine
Pärandist loobumine on õiguslik toiming, mille käigus pärija loobub pärandist ja sellega kaasnevatest õigustest ja kohustustest. Pärandist loobumise avalduse võib esitada notarile kolme kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Pärandist loobumise tähtaega võib pikendada, kui selleks on mõjuv põhjus.
Pärandist loobumise avalduses tuleb märkida pärandist loobuja isikuandmed, pärandaja isikuandmed ja surma kuupäev, pärimisõiguse alus ning pärandi suurus ja koosseis. Pärandist loobumine on pöördumatu toiming ja pärast seda ei saa pärandist loobuja enam pärandit vastu võtta.
Pärandist loobumine võib olla vajalik juhul, kui pärandi suurus ületab pärija võimekust seda haldada või kui pärandi koosseis või pärandaja tahtlikult varjab pärandi puudusi või pärand on pärimiskõlbmatu. Pärandist loobumine võib olla ka mõistlik juhul, kui pärandi vastuvõtmine tähendaks pärija jaoks suuri kohustusi või riske.
Pärandi tühistamine on võimalik juhul, kui pärandi vastuvõtmisel selgub, et pärandaja tahtlikult varjas pärandi puudusi või pärand on pärimiskõlbmatu. Pärandi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Pärandi tühistamiseks on tähtajaks kolm aastat alates pärandi vastuvõtmisest.
Pärimisõigusega seotud era- ja tsiviilõigus
Pärimisõigus on üks tsiviilõiguse harudest, mis reguleerib pärimist ehk vara üleminekut isikult teisele tema surma korral. Pärimisõigus on seotud ka teiste eraõiguse harudega nagu võlaõigus, asjaõigus ja perekonnaõigus.
Tsiviilõiguse üldosa kohaselt on juriidiline isik füüsilise isiku õiguslik kehastus, mis võib omada õigusi ja kohustusi ning saada omanikuks. Pärimisõigus võib olla seotud ka juriidilise isiku pärimisega, kui juriidilise isiku omanik sureb. Sel juhul võib pärandi moodustada juriidilise isiku osalus äriühingus või tema varaline seisund.
Pärimisõiguse kohaselt on pärimine seotud ka füüsilise isiku pärandiga. Pärimine toimub seaduse või testamendi alusel. Seaduse alusel pärimise korral määratakse pärijad seadusega, testamendi korral aga testamendis määratud pärijate järgi.
Pärimisõiguse kohaselt on pärimisega seotud ka võlaõigus. Kui pärandi hulka kuulub võlg, siis kohustub pärija võla tasuma. Kui pärandi suurus ei ole piisav, et võla tasumiseks jätkuks, siis võib pärija keelduda pärandi vastuvõtmisest.
Pärimisõigus on seotud ka asjaõigusega. Kui pärandi hulka kuulub kinnisvara, siis saab pärija selle omanikuks. Asjaõigusliku ülemineku korral on oluline, et vara üleminek oleks registreeritud kinnistusraamatusse.
Rahvusvaheline pärimisõigus
Rahvusvaheline pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, mis reguleerib isiku surmaga seotud varalisi tagajärgi, kui pärimine on seotud erinevate riikidega. Eestis reguleerib rahvusvahelist pärimisõigust Rahvusvahelise Eraõiguse Seadus (REÕS), mis jõustus 1. jaanuaril 2009. aastal.
REÕS sätestab, millist õigust kohaldatakse pärandi suhtes, kui pärandiavaja oli välismaal elav isik või kui pärandvara asub välismaal. Kui pärandiavaja oli välismaal elav isik, kohaldatakse tema pärimise suhtes selle riigi õigust, kus ta oli elu lõpetanud. Kui pärandvara asub välismaal, kohaldatakse selle riigi õigust, kus vara asub.
Eesti NSV Tsiviilkoodeksis oli rahvusvahelise pärimisõiguse regulatsioonid puudulikud. Seetõttu oli vajalik kehtestada uus seadus, mis reguleeriks rahvusvahelist pärimisõigust. REÕS tagab, et pärimise suhtes kohaldatakse õigust, mis on kõige tihedamalt seotud pärandiavaja ja tema varaga.
Rahvusvahelise pärimisõigusega seotud küsimusi on võimalik lahendada ka veebisaidi kaudu. Kui pärimise suhtes tekib küsimusi, saab pöörduda Justiitsministeeriumi poole, kus on võimalik saada täiendavat teavet rahvusvahelise pärimisõiguse kohta.
Pärimisregistri pidamine
Meie, pärimisõiguse eksperdid, teame, et pärimisregistri pidamine on oluline osa pärimisõigusest. Pärimisregistri pidamise eesmärk on säilitada ja hoida pärimisõigusega seotud dokumentide ja teabe kogumit. Pärimisregistri pidamine on seadusega reguleeritud ja selle eest vastutab justiitsministri määratud asutus või isik.
Pärimisregistri pidamise ülesanded hõlmavad erinevaid pärimisõigusega seotud dokumente ja teavet, sealhulgas testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste ja pärimistunnistuste kohta. Pärimisregistri pidamine tagab, et kogu vajalik teave on kättesaadav ja hõlpsasti leitav.
Pärimisregistri pidamisele on õiguslikud piirangud. Pärimisregistri andmetele on juurdepääs ainult pärimismenetlusega seotud isikutel ja asutustel, sealhulgas pärijatel, testamentide tõestajatel, pärimismenetlust läbiviivatel ametnikel ja notaritel. Pärimisregistri andmetega on võimalik tutvuda tasuta riigi infoportaali www.eesti.ee kaudu või notaribüroos, kuid sellisel juhul tuleb tasuda notari tasu.