Võlaõigus

Võlaõiguse olemus ja põhimõtted

Võlaõigus on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Meie juristid on spetsialiseerunud võlaõiguse keerulistele küsimustele ja aitavad teid igakülgselt selles valdkonnas.

Võlaõigusseadus reguleerib võlasuhteid, sätestades nende tekkimise, muutumise ning lõppemise alused. Võlasuhe võib tekkida:

● lepingust

● kahju õigusvastasest tekitamisest

● alusetust rikastumisest

● käsundita asjaajamisest

● tasu avalikust lubamisest

● muust seadusest tulenevast alusest

Võlaõiguse aluspõhimõtted

1. Hea usu põhimõte – võlasuhte pooled peavad tegutsema ausalt ja õiglaselt ning
   arvestama teise poole õigustatud huvidega.
2. Mõistlikkuse põhimõte – võlasuhtes eeldatakse, et pooltelt oodatakse käitumist,
   mida samas olukorras käituv mõistlik isik teeks.
3. Dispositiivsuse põhimõte – võlaõiguse normid on üldjuhul dispositiivsed, mis tähendab, et pooled võivad seaduses sätestatust kokkuleppel kõrvale kalduda, kui
   seadus seda otseselt ei keela.
4. Lepinguvabaduse põhimõte – isikutel on õigus vabalt valida, kellega ja millistel
   tingimustel nad lepinguid sõlmivad.
5. Pacta sunt servanda (lepinguid tuleb täita) – sõlmitud lepingud on pooltele täitmiseks kohustuslikud.

Kohustuse lõppemise alused

Võlasuhe võib lõppeda mitmel alusel, mis on sätestatud võlaõigusseaduses (VÕS). Peamised alused on järgmised:

1. Kohase täitmisega. Kui võlgnik on oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud vastavalt lepingule või seadusele, siis võlasuhe lõpeb. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule.
2. Tasaarvestusega. Kui kaks isikut on kohustatud teineteisele maksma rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad nõuded kattuvas ulatuses.
3. Kokkulangemisega. Võlasuhe lõpeb, kui võlgniku ja võlausaldaja isik langevad ühes isikus kokku. Kui sellel isikul on võlasuhte jätkumiseks õigustatud huvi, siis võlasuhe ei lõpe.
4. Võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest.
5. Lepingust taganemisega. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
6. Lepingu ülesütlemisega. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda.
7. Füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta.
8. Füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale.
9. Muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. Näiteks seltsing lõpeb seltsinglase surmaga või käsundusleping lõpeb käsundisaaja surmaga.

Võlasuhted

Võlasuhted jagunevad lepingulisteks ja lepinguvälisteks.

Lepingulised võlasuhted

Lepingulised võlasuhted tekivad lepingust, mis on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sellise võlasuhte põhiliseks aluseks on lepinguvabadus ja poolte kokkulepe. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguvälised võlasuhted tekivad, kui võlasuhe ei tulene lepingust. Lepinguvälised võlasuhted võivad tekkida järgmistel alustel:

1. Kahju õigusvastasest tekitamisest – kui isik tekitab teisele isikule õigusvastaselt kahju, on ta kohustatud selle hüvitama.
2. Alusetust rikastumisest – kui isik on teise isiku arvel rikastunud ilma õigusliku aluseta, on ta kohustatud saadu välja andma.
3. Käsundita asjaajamisest – kui isik teeb teise isiku kasuks toimingu ilma selleks kohustatud olemata, tekib käsundita asjaajamise õigussuhe.
4. Tasu avalikust lubamisest – kui isik lubab avalikult tasu teatud teo eest, tekib lubaduse andjal kohustus lubatud tasu maksta isikule, kes teo teeb.

Lepingud

Leping on võlaõiguse keskne instituut, mis kujutab endast kahe või enama isiku vahelist tahteavaldust õigussuhte tekitamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks. Lepingud võivad olla suulised või kirjalikud, kuid teatud juhtudel nõuab seadus kindlat vormi.

Levinumad lepinguliigid

Võõrandamislepingud:

• Müügileping – müüja kohustub andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub tasuma asja ostuhinna.
• Kinkeleping – kingisaaja saab kingituse ilma vastutasuta.
• Vahetusleping – pooled annavad teineteisele üle esemed, vahetades neid omavahel.

Kasutuslepingud:

• Üürileping – üürileandja kohustub andma üürnikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma selle eest tasu.
• Rendileping – rendileandja kohustub andma rentnikule kasutamiseks asja, mis on mõeldud vilja saamiseks, ja rentnik kohustub maksma selle eest tasu.
• Tasuta kasutamise leping – üks isik (kasutusse andja) annab teisele isikule (kasutajale) asja tasuta kasutada.
• Liisinguleping – liisinguandja kohustub omandama liisinguvõtja poolt määratud asja ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub maksma liisingutasu.

Teenuste osutamise lepingud:

• Käsundusleping – käsundisaaja kohustub osutama käsundiandjale teenust (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu.
• Töövõtuleping – töövõtja kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu.
• Maaklerileping – maakler kohustub vahendama lepingu sõlmimist või osutama muid teenuseid, millega taotletakse lepingu sõlmimist, klient aga maksma selle eest tasu.
• Komisjonileping – komisjonär kohustub tegema tehingu oma nimel, kuid komitendi arvel, komitent aga maksma selle eest tasu.
• Veoleping – vedaja kohustub vedama kaupa või reisijat sihtkohta, saatja või reisija aga maksma selle eest tasu.
• Hoiuleping – hoidja kohustub hoidma hoiuleandja poolt talle üleantud vallasasja, hoiuleandja aga maksma selle eest tasu.
• Tervishoiuteenuse osutamise leping – tervishoiuteenuse osutaja kohustub osutama patsiendile tervishoiuteenust.
• Seltsinguleping – seltsinglased kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil.

Finantsteenuste lepingud:

• Laenuleping – laenuandja kohustub andma laenusaajale rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagastama sama rahasumma ja maksma intressi.
• Krediidileping – krediidiandja annab või kohustub andma krediidivõtjale tasu eest rahasumma, krediidivõtja kohustub krediidi tagasi maksma ja tasuma krediidi kasutamise eest tasu.
• Faktooringuleping – faktoor kohustub omandama kliendilt tulevikus tekkivad nõuded, klient aga maksma selle eest tasu.

Intellektuaalomandi lepingud:

• Litsentsileping – litsentsisaaja omandab õiguse kasutada litsentsiandjale kuuluvat intellektuaalomandit.
• Frantsiisileping – frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale õiguse kasutada oma ärimudelit, kaubamärki jm intellektuaalset omandit.

Lepingu sõlmimine

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe.

Lepingu sõlmimise etapid

1. Pakkumuse tegemine – üks pool esitab teisele poolele ettepaneku lepingu sõlmimiseks, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkuja tahet olla nõustumuse saamise korral ettepanekuga õiguslikult seotud.
2. Nõustumus – pakkumusega adressaadi tingimusteta ja selgesõnaline nõusolek.
3. Lepingu jõustumine – leping loetakse sõlmituks, kui mõlemad pooled on nõus lepingutingimustega ja leping on allkirjastatud (kui seadus näeb ette kirjaliku vormi).

Lepingu sõlmimisel tähelepanu vajavad aspektid

• Lepingu selgus ja üheselt mõistetavus
• Lepingutingimuste vastavus poolte tahtele
• Kohustuslike tingimuste määratlemine (lepingu ese, hind, tähtaeg jm)
• Vastutuse ja riskide jaotus
• Lepingu muutmise ja lõpetamise kord
• Vaidluste lahendamise kord

Lepingu täitmine

Lepingu täitmine tähendab lepingus kokkulepitud kohustuste nõuetekohast täitmist. Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses, aga ka tuleneda lepingu olemusest ja eesmärgist, lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast, lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest

Tähtaegade tähtsus

Lepingus määratud tähtajad on täitmiseks kohustuslikud. Tähtaegade eiramine võib kaasa tuua:

• viivise või leppetrahvi tasumise kohustuse
• õiguse leping üles öelda või lepingust taganeda
• kahju hüvitamise kohustuse

Vääramatu jõud

Vääramatu jõud on õiguslik mõiste, mis vabastab võlgniku kohustuse rikkumise eest vastutusest.

Vääramatu jõu alla kuuluvad asjaolud, mis vastavad järgmistele kriteeriumitele:

1. Mõjutamatus. Võlgnik ei saanud seda asjaolu mõjutada.
2. Ettenägematus. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud võlgnikult oodata, et ta selle asjaoluga lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal arvestaks.
3. Vältimatus/ületamatus. Võlgnikult ei saanud oodata, et ta seda asjaolu väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Vääramatu jõud (force majeure) on erakorralised ja ettenägematud asjaolud, mis on väljaspool poolte kontrolli ja takistavad lepingu täitmist, näiteks:

• loodusõnnetused
• riiklikud piirangud
• streigid
• sõjategevus

Vääramatu jõu korral võib pool vabaneda vastutusest lepingu rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkumine oli tingitud vääramatust jõust.

Tagatised

Tagatised on võlaõiguses olulised vahendid, mis kindlustavad võlausaldaja nõude rahuldamise, kui võlgnik oma kohustust ei täida.

Tagatiste liigid

• Käendus – käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama võlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla:
  • Lihtne käendus – käendaja vastutab vaid siis, kui võlgnik ei suuda kohustust täita
  • Solidaarne käendus – võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist kas võlgnikult või käendajalt
    
    
• Tagatisraha (deposiit) – rahasumma, mille võlgnik annab võlausaldajale tagatiseks oma kohustuste täitmise kindlustamiseks.
  
  
• Omandireservatsioon – müüja jätab endale müüdud asja omandiõiguse kuni ostja on täielikult tasunud ostuhinna.
  
  
• Pandiõigus – võlausaldajal on õigus rahuldada oma nõue pandieseme arvel, kui võlgnik oma kohustust ei täida. Pandiõigus jaguneb:

• • Vallaspant (käsipant) – vallasasja pant, mille puhul asi antakse võlausaldaja valdusesse
  • Registerpant – vallasasja pant, mis registreeritakse vastavas registris
  • Hüpoteek – kinnisasja pant, mille puhul kinnisasi jääb võlgniku valdusesse

Võlaõiguslikud probleemid

Võlatunnistus

Võlatunnistus on dokument, millega võlgnik tunnistab võla olemasolu. Võlatunnistused jagunevad:

• Konstitutiivne võlatunnistus – loob iseseisva võlasuhte, sõltumata algse võla tekkimise alusest
• Deklaratiivne võlatunnistus – kinnitab olemasolevat võlga, kuid ei loo uut õigussuhet

Kahju õigusvastane tekitamine

Kahju õigusvastane tekitamine on delikt, mille korral üks isik tekitab teisele isikule õigusvastaselt kahju.

Lepingulise kahju hüvitamise eeldused

Lepingulise kahju hüvitamise nõude eeldused on:

1. Kehtiv võlasuhe poolte vahel
2. Kohustuse rikkumine võlgniku poolt
3. Võlgniku vastutus rikkumise eest – võlgnik vastutab rikkumise eest, kui rikkumine ei ole vabandatav
   • Rikkumine on vabandatav vääramatu jõu korral.
   • Teatud juhtudel vastutab isik üksnes süü olemasolu korral.
4. Kahju tekkimine võlausaldajale
5. Põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel

Lepinguvälise (deliktilise) kahju hüvitamise eeldused

Lepinguvälise kahju hüvitamise nõude eeldused on sarnased, kuid lähtuvad deliktiõiguse põhimõtetest.

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Kahju liigid, mis kuuluvad hüvitamisele:

• Varaline kahju:
  • Otsene varaline kahju
  • Saamata jäänud tulu
• Mittevaraline kahju

Varjatud puudused

Varjatud puudused on sellised puudused, mis ei ole asja või töö üleandmise hetkel väliselt nähtavad või tavapärase ülevaatuse käigus tuvastatavad, vaid ilmnevad alles hiljem asja või töö tulemuse kasutamise käigus.

Varjatud puudused on viimasel ajal väga levinud ja oluline probleem võlaõiguses, eriti müügilepingute puhul. Lugege meie põhjalikku blogiartiklit “Varjatud puudused: mida teada ja kuidas toimida”, kus käsitleme järgmisi teemasid:

• Kuidas tuvastada varjatud puudusi?
• Millal ja kuidas esitada pretensioone müüjale?
• Millised on ostja seaduslikud õigused varjatud puuduste korral?
• Praktilised nõuanded probleemide lahendamiseks?

Alusetu rikastumine

Alusetu rikastumine on olukord, kus isik on omandanud teise isiku arvel midagi ilma õigusliku aluseta. Alusetu rikastumise liigid on:

• soorituskondiktsioon – alusetu rikastumine toimub teadliku soorituse tulemusena
• mittesoorituskondiktsioon – alusetu rikastumine toimub ilma soorituseta

Tarbijakaitse

Tarbijakaitse on oluline võlaõiguse valdkond, mis kaitseb tarbijate õigusi nende suhetes ettevõtjatega. Peamised tarbijakaitse aspektid võlaõiguses on:

• tarbija teavitamise kohustus
• tarbija taganemisõigus
• tarbija õigused puudusega toote või teenuse korral
• ebaõiglaste lepingutingimuste keeld

Aegumistähtajad

Aegumistähtajad on ajavahemikud, mille jooksul võlausaldaja võib nõuda oma õiguse kohtulikku kaitset. Pärast aegumistähtaja möödumist võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest. Peamised aegumistähtajad võlaõiguses on:

• tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg – 3 aastat
• seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg – 10 aastat
• tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg – 10 aastat

Finantsasutused ja võlaõigus

Finantsasutused on võlaõiguse rakendajad ning mitmete võlaõiguslike teenuste pakkujad. Meie juristid aitavad teil orienteeruda keerulistes finantsteenuste tingimustes ja tagavad teie õiguste kaitse.

Tarbijakrediit

Tarbijakrediit on krediit, mida pakutakse tarbijale tarbimise finantseerimiseks. Tarbijakrediidi lepingutele kohaldatakse erinorme, mis kaitsevad tarbijat, sealhulgas:

• kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust
• tarbija õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul
• tarbija õigus krediit igal ajal osaliselt või täielikult tagasi maksta

Kui teil on probleeme tarbijakrediidi lepingutega, pakume professionaalset õigusabi nende lahendamiseks.

Väärtpaberid

Väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad jm) on samuti võlaõiguslikud instrumendid, millega seotud õigussuhteid reguleerib võlaõigusseadus koos erinevate väärtpaberituru seadustega. Meie juristid saavad aidata väärtpaberite lepingute analüüsimisega ning võimalike vaidluste lahendamisega.

Arveldused ja maksekäsundid

Arveldused ja maksekäsundid on finantsasutuste pakutavad teenused, mis võimaldavad isikutel täita oma rahalisi kohustusi. Nende teenuste osutamist reguleerib võlaõigusseadus koos makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega. Probleemide korral pöörduge julgelt meie poole – meie juristid on valmis teid abistama.

Õigusabi võlaõiguslike küsimuste lahendamisel

Võlaõiguslikud küsimused võivad olla keerulised ning nõuda professionaalset õigusabi. Meie kogenud juristid on valmis teid aitama kõigis võlaõigusega seotud küsimustes, sealhulgas võlasuhetes, lepinguõiguses ja võlgade sissenõudmises.

Meie nõustamisteenused

Pakume mitmekülgseid nõustamisvõimalusi vastavalt teie vajadustele:

• Kiirnõustamine – kiire vastus pakilistele küsimustele
• Videonõustamine – mugav konsultatsioon kodust lahkumata
• Telefoninõustamine – operatiivne abi telefoni teel
• Veebinõustamine – kirjalikud konsultatsioonid e-posti vahendusel

Meie juristide abi

Meie juristid aitavad teid järgmistes valdkondades:

• lepingute koostamine ja analüüsimine;
• võlasuhete konsultatsioonid;
• nõuete koostamine ja läbirääkimiste pidamine;
• esindamine kohtus ja kohtuvälistes vaidlustes;
• võlaõiguslike dokumentide ettevalmistamine;

Kvalifitseeritud õigusabi tagab, et teie õigused on kaitstud ning võlaõiguslikud suhted korrektselt vormistatud. Ärge kõhelge meiega ühendust võtmast, kui vajate professionaalset abi võlaõiguse valdkonnas.