Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töösuhteid ja töötingimusi. Tööõigus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: individuaal-tööõiguseks ja kollektiiv-tööõiguseks. Individuaal-tööõigus reguleerib töösuhteid tööandja ja töötaja vahel, samas kui kollektiiv-tööõigus reguleerib tööandja ja töötajate organisatsioonide vahelisi suhteid.
Tööandja ja töötaja
Tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kes annab töölepingu alusel tööd teisele isikule ehk töötajale. Töötaja on füüsiline isik, kes teeb tööandjale tema juhtimise ja kontrolli all tööd ning saab selle eest tasu.
Tööleping
Tööleping on kirjalik või suuline kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, milles määratakse kindlaks töötingimused, tööülesanded, tööaja kestus, töötasu ja muud töösuhte tingimused. Töölepingu sõlmimisel tuleb järgida Töölepingu seaduses sätestatud nõudeid.
Tasu ja töötasu
Tasu on töö eest saadav tasu, mis võib koosneda rahalisest ja mitterahalisest osast. Töötasu on rahaline tasu, mida töötaja saab tööandjalt töö eest tehtud töö eest.
Töösuhe
Töösuhe on tööandja ja töötaja vaheline õigussuhe, mis tekib töölepingu sõlmimisel. Töösuhe lõpeb töölepingu lõppemisel või tööandja ja töötaja kokkuleppel.
Kollektiivleping
Kollektiivleping on tööandja ja töötajate organisatsiooni vaheline kokkulepe, mis reguleerib töötingimusi ja töösuhteid. Kollektiivlepingus võidakse kokku leppida näiteks töötasu, tööaja kestus, puhkuse tingimused, tööohutus ja -tervis jne.
Tööõiguse praktika
Tööõiguse praktika on oluline osa tööõigusest, mis hõlmab töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid. Praktika läbiviimisel tuleb järgida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõudeid. Eesti õiguse kohaselt saab ettevõttes või asutuses praktikal olla vaid kahel juhul: kui kool saadab õpilase või üliõpilase omandatava kutse- või erialapraktikale; kui inimene on jäänud töötuks ja Töötukassa pakub tööturuteenusena.
Tööaeg ja puhkeaeg
Tööõiguse praktika kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötajatele piisav puhkeaeg ja tööaeg. Tööaeg ja puhkeaeg peavad vastama töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuetele. Töölepingu seaduse kohaselt on tööpäev tavaliselt kaheksa tundi ja töönädal 40 tundi. Tööaja ületamine on lubatud ainult erandjuhtudel.
Vaidlused ja lahendused
Tööõiguse praktika kohaselt võivad töötajad ja tööandjad vaidluste korral pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjon on riiklik organ, mis tegeleb töövaidluste lahendamisega. Töövaidluskomisjonile võivad pöörduda nii töötajad kui ka tööandjad. Töövaidluskomisjoni otsus on siduv mõlemale poolele.
Töölepingu lõpetamine
Tööõiguse praktika kohaselt on tööandjal õigus tööleping lõpetada ainult seaduses sätestatud alustel. Töölepingu seaduse kohaselt võib tööleping lõppeda töötaja või tööandja algatusel. Töölepingu lõpetamisel peab tööandja järgima seaduses sätestatud protseduure.
Töötingimused
Tööõiguse praktika kohaselt peab tööandja tagama töötajatele ohutud ja tervislikud töötingimused. Tööandja peab tagama töötajatele ka tööriided ja muu vajaliku varustuse. Tööandja peab tagama ka töötajatele piisava tööaja ja puhkeaja ning töötasu vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.
Tööõiguse alused
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja töölepingulisi töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Tööõigus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: individuaal-tööõiguseks ja kollektiiv-tööõiguseks. Individuaal-tööõigus reguleerib töösuhteid ühe töötaja ja tema tööandja vahel, samas kui kollektiiv-tööõigus reguleerib töösuhet ühe või mitme töötaja ja nende tööandja vahel.
Tervise ja tööohutus
Tööandja peab tagama töötajatele ohutud töötingimused ja vältima tööga seotud riske tervisele. Tööandja peab tagama ka töötajatele vajalikud kaitsevahendid ja tööriided. Kui töö on ohtlik, peab tööandja võtma kasutusele meetmed, et vältida õnnetusi ja tervisekahjustusi. Tööandja peab tagama ka töötajatele piisavad puhkeajad ja tööaja korralduse, et vältida ületöötamist ja tööstressi.
Maksud ja maksukohustus
Tööõigus hõlmab ka maksude ja maksukohustuste teemat. Tööandja peab maksma töötajatele õiglast palka vastavalt tööle ja töötaja kvalifikatsioonile. Tööandja peab ka maksma sotsiaalmaksu ja tulumaksu vastavalt seadustele. Töötajal on õigus saada töötasu õigeaegselt ja tööandja peab esitama töötajale korrektse palgapäeva arvestuse.
Võlaõigusseadus
Tööõigus hõlmab ka võlaõigusseadust, mis reguleerib töölepingu tingimusi ja tööandja ja töötaja vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Töölepingu sõlmimisel peab tööandja ja töötaja kokku leppima töölepingu tingimused, mis hõlmavad tööülesandeid, tööaega, puhkeaega, töötasu, töötingimusi ja töölepingu lõpetamise tingimusi. Tööandja peab järgima seadusandlikke nõudeid töölepingu sõlmimisel ja täitmisel.
Tööõiguse täiendavad aspektid
Kokkulepped ja lepingud
Töölepingu sõlmimisel on oluline määrata kindlaks töötingimused, mille alusel töötaja tööd teeb. Töölepingu sõlmimisel tuleb arvestada töölepingu seadusega, mis sätestab töölepingu miinimumnõuded. Siiski on võimalik sõlmida kokkuleppeid, mis lähevad kaugemale seadusest.
Puhkuse õigus ja maksmise kord
Töötajal on õigus puhkusele vastavalt seadusele ja kokkuleppele. Tööandja peab tagama, et töötajal oleks võimalus kasutada talle seaduse või kokkuleppega ettenähtud puhkust. Tööandja peab tasuma töötajale puhkusetasu vastavalt seadusele ja kokkuleppele.
Puhkusetasu arvutatakse töötaja keskmise töötasu alusel, mille töötaja on teeninud eelneva 12 kuu jooksul. Tööandja peab maksma puhkusetasu enne puhkuse algust või kokkuleppe alusel hiljemalt puhkuse ajal.
Muud hüved ja töö tegemise koht
Lisaks töötaja põhipalgale võib tööandja pakkuda erinevaid hüvesid. Näiteks võib tööandja maksta töötajale lisatasu, pakkuda tervisekindlustust, toetada töötaja koolitust või pakkuda erinevaid soodustusi.
Töö tegemise koht on samuti oluline aspekt töölepingus. Tööandja peab tagama, et töötingimused vastavad seaduse ja kokkuleppe nõuetele. Tööandja peab tagama, et töökeskkond on ohutu ja tervislik ning vastab töötaja töö iseloomule.
Tööõiguse erandid
Tööõigus sisaldab erandeid, mis võivad kehtida teatud töötajatele või tööandjatele. Selles osas uurime mõnda tööõiguse erandit, mis võivad mõjutada töötajate õigusi.
Summeeritud tööaeg
Summeeritud tööaja korral on tööaja pikkus kokku lepitud teatud perioodi jooksul. Näiteks võib tööaeg kokku leppida kahe nädala jooksul. Sel juhul võib töötaja töötada ühel nädalal rohkem kui teisel nädalal, kuid tööaeg kahe nädala jooksul ei tohi ületada kokkulepitud tundi. Summeeritud tööaja korral kehtivad teatud piirangud, näiteks tööaja pikkus ei tohi ületada 48 tundi nädalas.
Renditöö
Renditöö korral on töötajad palgatud töövõtjalt, mitte tööandjalt, kelle juures nad töötavad. Töövõtja vastutab töötajate palga ja muude töötingimuste eest. Renditöö korral on tööandjal õigus nõuda töövõtjalt sobivaid töötajaid, kuid töövõtjal on õigus keelduda töötajate saatmisest, kui tööandja ei vasta töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele.
Pankrotimenetlus
Pankrotimenetluse korral võib tööandja maksejõuetuse tõttu lõpetada töötajate töölepingud. Sel juhul on töötajatel õigus saada hüvitist, näiteks töötasu, puhkusetasu, hüvitist vallandamise eest jne. Töötajatel on õigus esitada nõue hüvitise saamiseks pankrotimenetluse raames.