Perekonnaõigus on valdkond, mis reguleerib perekondlikke suhteid. See hõlmab erinevaid teemasid, nagu abielu, lahutus, laste hooldusõigus ja lapse ülalpidamine, lapsendamine, eestkoste, pärimine ja varasuhted abielu ajal ning selle lahutamisel.
Eestis reguleerib perekonnaõigust Perekonnaseadus, mis võeti vastu 18. novembril 2009 ja jõustus 1. juulil 2010. Selle seaduse kohaselt sõlmitakse abielu mehe ja naise vahel ning abielluda võivad täisealised isikud.
Abielu sõlmimise eeldused on järgmised: abielu sõlmitakse vabatahtlikult, abielu sõlmimisel ei tohi olla takistusi, abielu sõlmimisel peavad pooled olema teineteisele võrdsed ning abielu sõlmimisel peab olema tagatud abikaasade vastastikune toetus.
Lapse õiguste kaitseks on Perekonnaseaduses sätestatud lapse õigused ja kohustused ning vanemate õigused ja kohustused. Lapse õigused hõlmavad õigust elule, tervisele, arengule, haridusele, rahule, privaatsusele ja perekonnale. Vanemate õigused ja kohustused hõlmavad lapse hooldamist, kasvatamist, hariduse andmist, toetamist, järelevalvet ja esindamist.
Lapse hooldusõigus on vanemate ühine õigus ja kohustus. Kui vanemad ei ela koos, määratakse lapse elukoha ja hooldusõiguse küsimused kohtu poolt. Lapse ülalpidamiskohustus on vanematel ühine ning see hõlmab lapse igapäevast elatust, haridust, tervist ja arengut.
Perekonnaõigus reguleerib ka pärimist ja varasuhteid abielu ajal ning selle lahutamisel. Abielu ajal omandatud vara kuulub abikaasadele võrdselt ning lahutuse korral jagatakse vara vastavalt abieluvaralepingule või seadusega ette nähtud korras.
Abielu ja abielu lahutamine
Abielu
Abielu on seaduslik ja avalik liit kahe täisealise inimese vahel, kes on omavahel nõus abielluma ning kes vastavad abielu sõlmimise seaduslikele nõuetele. Abielu võib sõlmida nii mees kui ka naine. Abielu on kahepoolne kohustus, mille käigus abikaasad vastutavad üksteise ja nende ühise kodu eest. Abielu võib sõlmida vabatahtlikult ning ilma sundi või pettust kasutamata.
Abielu lahutamine
Abielu lahutamine on protsess, mille käigus abielu lõpetatakse seaduslikult. Abielu võib lahutada kohtuotsuse või notari abil. Abielu lahutamiseks on vaja esitada avaldus perekonnaseisuasutusele või notarile, kus tuleb märkida abielu lahutamise põhjus ja esitada vajalikud dokumendid.
Abielulahutus võib toimuda ka ühe abikaasa kohalolekuta, kui ta mõjuval põhjusel ei saa perekonnaseisuasutusse ilmuda ja esitatakse tema notariaalselt tõestatud või konsulaarametniku tõestatud nõusolek abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. Abielulahutuse kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
Abielu lahutamisel võib võtta oma lahutatava abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime. Lahutusprotsessi käigus tuleb jagada vara ning lahendada võimalikud vaidlused laste ja elatise üle. Lahutusprotsessi käigus võib osapooltel olla kasulik pöörduda juristi poole, kes aitab lahendada võimalikud vaidlused ning tagada, et lahutusprotsess oleks õiglane ja seaduslik.
Vara jagamine
Pärast abielu lahutamist tuleb ühisvara jagada vastavalt abikaasade kokkuleppele või kohtu otsusele. Vara jagamine võib olla keeruline ja emotsionaalne protsess, kuid meie kogemus perekonnaõiguses aitab meil seda protsessi sujuvamaks muuta.
Ühisvara jagamine
Kui abikaasad ei ole abielu ajal abieluvaralepingut sõlminud, siis on nende vara ühisvara. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada iga abikaasa panusega ühisvarasse ja nende vajadustega pärast lahutust. Ühisvara jagamine võib hõlmata kinnisvara, sõidukeid, raha, investeeringuid ja muid vara liike.
Me aitame klientidel leida lahendusi, mis arvestavad nende vajadusi ja soove ning tagavad õiglase vara jagamise. Meie eesmärk on aidata klientidel jõuda kokkuleppele ilma kohtusse minemata, kuid kui kohtuprotsess on vajalik, siis esindame kliente kohtus.
Vara jagamine kohtus
Kui abikaasad ei suuda ühisvara jagamisel kokkuleppele jõuda, siis võib see juhtum kohtusse minna. Kohtuprotsess võib olla pikk ja kulukas ning otsuse tegemine võib võtta aega. Kohtusse minek ei ole alati parim lahendus, kuid mõnikord on see vajalik.
Kohtusse minek tähendab, et kohtunik otsustab, kuidas vara jagatakse. Kohtunik võib määrata ka toetusi, nagu elatis, kui see on vajalik. Meie kogemus perekonnaõiguses võimaldab meil kliente kohtus esindada ja tagada nende õiguste kaitse.
Elatis ja ülalpidamiskohustus
Elatis
Elatis on rahaline toetus, mida üks perekonnaliige maksab teisele perekonnaliikmele, kes ei suuda ise enda elatamisega hakkama saada. Elatise maksmine on seaduslik kohustus ning seda reguleerib Perekonnaseadus. Elatise suurus sõltub mitmest tegurist, nagu näiteks elatise saaja vajadused, elatise maksmise võimalused, elatise saaja ja maksmiskohustusega isiku varaline seisund jne.
Elatise väljamõistmine toimub kohtu kaudu, kui elatise maksmisega seotud isikud ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda. Kohtu otsus elatise suuruse kohta on jõustuv ja seda tuleb täita. Elatis võib olla ajutine või püsiv, sõltuvalt olukorrast.
Ülalpidamiskohustus
Ülalpidamiskohustus on seaduslik kohustus tagada teisele perekonnaliikmele vajalikud elutingimused ning hoolitseda tema eest. Ülalpidamiskohustus on tavaliselt vanemate kohustus tagada lapsele vajalikud elutingimused, kuid see võib olla ka täiskasvanud laste ja vanemate vahel.
Ülalpidamiskohustus algab lapse sündimisest ja kestab kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni tema haridustee lõpuni. Kui ülalpidamiskohustust ei täideta, võib see kaasa tuua kohtuliku karistuse.
Kui ülalpidamiskohustuse täitmine on võimatu, näiteks vanema tervisliku seisundi tõttu, võib kohtu kaudu välja mõista elatise. Elatise suurus sõltub samadest teguritest nagu elatise puhul ning seda tuleb maksta seni, kuni ülalpidamiskohustus on täidetud.
Hooldusõigus
Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sealhulgas hoolitseda lapse isikliku heaolu eest (isikuhooldus); hoolitseda lapse vara eest (varahooldus); otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus). Tavaliselt on hooldusõiguslik vanem ka lapse seaduslik esindaja (tal on esindusõigus).
Lapse hooldusõigus
Lapse hooldusõigus on üks perekonnaõiguse alustaladest. See hõlmab vanema õigust ja kohustust hoolitseda lapse eest. Lapse hooldusõigus algab tema sünniga ja kestab kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse hooldusõigus on vanemate ühine hooldusõigus, kui vanemad on lapse sünnitunnistusel märgitud koos hooldusõiguslikena.
Lapse hooldusõigust reguleerib perekonnaseadus ning seadusest tulenevalt on vanemal kohustus tagada lapse arengule ja heaolule sobiv keskkond. Vanemad peavad oma tegevuses arvestama lapse vanuse, arenguastme, iseloomu, tervisliku seisundi ja muude asjaoludega.
Lastehooldusõigus
Lastehooldusõigus on vanema õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See hõlmab nii isikuhooldust kui ka varahooldust, samuti otsustusõigust. Lastehooldusõigus on vanemate ühine hooldusõigus, kui vanemad on lapse sünnitunnistusel märgitud koos hooldusõiguslikena.
Lastehooldusõigusega seotud küsimustes on alati kõige mõistlikum vanemate poolt saavutada rahumeelne kokkulepe kohtuväliselt, kus saab suureks abiks olla advokaat. Advokaat saab siis olla isikuks, kes aitab olukorda ratsionaalselt ning objektiivselt hinnata, mistõttu on kompromissi sõlmimise tõenäosus suurem.
Perekonnaseadus
Meie jaoks on Perekonnaseadus oluline õigusakt, mis reguleerib perekondlikke suhteid Eestis. See seadus määratleb abielu sõlmimise tingimused ja korda ning sätestab abielulahutuse, elatise ja vara jagamise reeglid. Lisaks käsitleb see seadus ka põlvnemisest tulenevaid suhteid, eestkostet ja hooldust.
Perekonnaseaduse järgi on abielu sõlmimiseks vajalik mehe ja naise vastastikune nõusolek. Abielu sõlmimiseks tuleb esitada perekonnaseisuasutusele vastav avaldus, millele peavad allkirja andma mõlemad abielu sõlmijad. Abielu sõlmimisele eelneb abieluettepaneku tegemine, mille võib teha kas mees või naine.
Perekonnaseadus sätestab ka abielu lahutamise tingimused ja korra. Abielu võib lahutada kas ühise avalduse alusel või kohtu kaudu. Kui abielu lahutatakse kohtu kaudu, siis tuleb lahutusavaldus esitada kohtule. Lahutusmenetlus võib kesta kuni kuus kuud.
Perekonnaseadus sätestab ka elatise maksmise kohustuse. Elatise maksmine on kohustuslik nii laste kui ka endise abikaasa suhtes. Elatise suurus sõltub mitmest faktorist, nagu näiteks elatise saaja vajadused, elatise maksmise võimalused ja muud asjaolud.
Pärandvara ja pärimisõigus
Pärandvara
Pärandvara on isiku vara, mis tema surma korral läheb teisele isikule ehk pärijale. Pärandvara hulka kuuluvad pärandaja kinnis- ja vallasvara, raha, väärtpaberid, nõuded, õigused ja muud varalised õigused. Pärandvara ei hõlma pärandaja õigusi ja kohustusi, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga.
Pärandvara jagamine toimub pärast pärandaja surma. Kui pärandaja on jätnud testamendi, siis tuleb tema soove järgida. Kui testamenditunnistust ei ole, siis pärandvara jagatakse seaduse alusel.
Pärandvara jagamine võib olla keeruline protsess, eriti kui pärandaja on jätnud maha palju võlausaldajaid või kui pärijate hulgas on erimeelsusi. Sel juhul võib olla vajalik pärandvara inventuur, et selgitada välja pärandvara tegelik väärtus.
Pärimisõigus
Pärimisõigus on õigus pärida pärandaja vara tema surma korral. Pärimisõigus tekib pärijal automaatselt pärandaja surma korral. Pärijateks on pärandaja abikaasa, lapsed, vanemad, õed-vennad ja teised sugulased.
Pärimisõiguse tekkimiseks peab pärijal olema pärimisõiguslik staatus. Pärimisõiguslik staatus sõltub pärijate sugulusastmest pärandajaga. Näiteks on pärandaja abikaasal õigus pärida tema vara koos pärandaja lastega, kuid mitte pärandaja vanematega.
Pärimisõiguse tekkimiseks peab pärijal olema ka pärandaja surma hetkel elusolev staatus. Kui pärija sureb enne pärandaja surma, siis tema pärimisõigus kustub ja tema osa pärandvarast läheb tema järeltulijatele.
Kui pärijad ei jõua omavahel kokkuleppele pärandvara jagamise osas, siis võib vajalikuks osutuda kohtumenetlus. Kohtumenetluse käigus selgitatakse välja pärandvara väärtus ning jagatakse pärandvara vastavalt pärijate pärandiosale.
Eestkoste ja otsustusõigus
Eestkoste
Eestkoste on seaduslik kaitse, mis antakse isikule, kes ei suuda ise oma õigusi teostada ja kohustusi täita. Eestkostja vastutab eestkostetava isiku eest ning võtab vastu otsuseid tema eest. Eestkoste võib olla ajutine või püsiv ning seda võib määrata nii alaealisele kui täisealisele isikule.
Eestkostetava isiku eestkoste seadmiseks tuleb esitada avaldus kohalikule omavalitsusele või kohtule. Eestkoste seadmiseks on vajalikud teatud dokumendid, nagu eestkoste taotlus ja isikuandmed. Eestkoste seadmine võib võtta aega ning seda võib mõjutada ka eestkostetava isiku tervislik seisund.
Eestkostja peab täitma oma kohustusi hoolikalt ja vastutustundlikult. Eestkostja peab tagama, et eestkostetav isik saaks vajalikku meditsiinilist ja muud abi ning et tema õigused ja huvid oleksid kaitstud.
Otsustusõigus
Otsustusõigus on õigus teha otsuseid, mis mõjutavad isiku elu. Otsustusõigus võib olla piiratud või täielik ning seda võib mõjutada isiku vanus, tervislik seisund, vaimne võimekus ja muud tegurid.
Piiratud otsustusõiguse korral võib isik ise teha mõningaid otsuseid, kuid teatud olukordades võib otsuste tegemine olla antud eestkostjale või muule isikule. Täieliku otsustusõiguse korral võib isik ise teha kõiki otsuseid.
Otsustusõiguse piiramine võib olla vajalik, kui isik ei suuda ise oma õigusi teostada ja kohustusi täita. Piiratud otsustusõigus võib hõlmata näiteks majanduslike otsuste tegemist või tervishoiuga seotud otsuste tegemist.
Abieluvaraleping
Abieluvaraleping on abielus olevate abikaasade vaheline kokkulepe, milles määratakse kindlaks, milline varasuhe abikaasade vahel kehtib. Sellega on võimalik varem valitud varasuhe asendada mõne teise seaduses sätestatud varasuhtega või leppida kokku, kummale abikaasale kuuluvad üksikud esemed ja õigused. Abieluvaralepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et see ei tohi olla vastuolus seadusega.
Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus. Abieluvaralepingu lõppemisel abikaasa surma korral või abielu lahutamisel lõpevad abieluvaralepingust tulenevad õigused ja kohustused. Abikaasade ühis- ja lahusvara määratakse kindlaks ning ühisvara jagatakse vastavalt seadusele.
Abieluvaralepingu sõlmimine on soovitatav juhul, kui abikaasad soovivad reguleerida oma varalisi suhteid ning vältida võimalikke vaidlusi abielu lõppemisel. Abieluvaralepingu sõlmimine on eriti oluline juhul, kui üks abikaasadest on ettevõtja või omab suuri varalisi kohustusi.
Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda notari poole. Notar aitab abikaasadel koostada abieluvaralepingu ning selgitab, millised on abieluvaralepingu sõlmimisega kaasnevad õigused ja kohustused. Abieluvaralepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et see ei tohi olla vastuolus seadusega.
Isaduse tuvastamine ja vaidlustamine
Isaduse tuvastamine
Isaduse tuvastamine on oluline samm lapse põlvnemise kindlakstegemisel. Isaduse tuvastamine võib toimuda abielu alusel või väljaspool abielu. Kui laps sünnib abielu ajal, siis eeldatakse, et abikaasa on lapse bioloogiline isa. Kui laps sünnib väljaspool abielu, siis isaduse tuvastamine toimub vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseadusele.
Isaduse tuvastamine võib toimuda vabatahtlikult või kohtu kaudu. Kui isad soovib vabatahtlikult oma isadust tuvastada, siis tuleb tal esitada vastav avaldus lapse ema juuresolekul. Kui ema ei ole nõus isaduse tuvastamisega, siis tuleb pöörduda kohtusse.
Isaduse tuvastamiseks on vajalikud lapse, ema ja isaduse väidetava isa nõusolekud ning terviseandmed. Isaduse tuvastamine võib toimuda ka geneetilise uuringu abil.
Isaduse vaidlustamine
Isaduse vaidlustamine on võimalik, kui isaduse tuvastamisel on tekkinud kahtlused lapse bioloogilise isa suhtes. Isaduse vaidlustamine võib toimuda lapse ema, isaduse väidetava isa või lapse enda poolt.
Isaduse vaidlustamine toimub kohtu kaudu. Vaidluse lahendamiseks võib kohus määrata geneetilise uuringu. Kui geneetiline uuring kinnitab, et isaduse väidetav isa ei ole lapse bioloogiline isa, siis võib kohus isaduse tühistada.
Isaduse vaidlustamine on võimalik ka siis, kui isadus on juba tuvastatud. Isaduse vaidlustamise tähtaeg on üks aasta lapse sünnist arvates. Kui tähtaeg on möödunud, siis on isaduse tühistamine võimalik vaid erandjuhtudel.
Elatisabi seadus
Elatisabi seadus sätestab lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust, elatisabi saamise tingimused ja korra kohtumenetluse alustamise korral ning reguleerib riigi makstud elatisabi sissenõudmist lapse ülalpidamiseks elatist maksma kohustatud vanemalt ja alusetult makstud elatisabi tagasinõudmist.
Elatisabi saamiseks tuleb esitada Eesti kohtutäiturile elatisabi taotlus, elatise kohtuotsus, võlgnevuse kalkulatsioon ning apostillitud või legaliseeritud kinnitus selle kohta, et välisriigis on täitemenetlus alustatud. Dokumendi legaliseerimise kohta saab lähemalt lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Elatisabi määratakse lapsele, kelle ülalpidamiskohustuslaseks olev vanem ei täida oma kohustust lapse ülalpidamiseks. Elatisabi suurus sõltub vanema või vanemate sissetulekust ning lapse vajadustest. Elatisabi määramise aluseks on kohtuotsus või kokkulepe vanemate vahel. Elatisabi määramisel arvestatakse lapse vanust, tervist, haridust, eluviisi ja muud asjaolusid, mis on seotud lapse ülalpidamisega.
Elatisabi seadus reguleerib ka elatisabi tagasinõudmist alusetult makstud elatisabi korral. Alusetult makstud elatisabi tagasinõudmiseks tuleb esitada nõue kohtutäiturile. Alusetult makstud elatisabi tagasinõudmise tähtaeg on kolm aastat alates elatisabi maksmise päevast.
Juristid ja advokaadid
Meie õigusbüroo juristid on kogenud ja asjatundlikud perekonnaõiguse küsimustes. Meie eesmärk on aidata klientidel lahendada nende perekonnaõiguslikke küsimusi võimalikult kiirelt ja õiglaselt. Meie juristid on spetsialiseerunud erinevatele perekonnaõiguse valdkondadele, nagu elatis, abielu lahutamine, vara jagamine, eestkoste ja hooldusõigused.
Meie juristid on kliendikesksed ja professionaalsed ning meie eesmärk on alati leida lahendus, mis vastab klientide vajadustele ja soovidele. Meie juristid on valmis vastama kõigile klientide küsimustele ja juhendama neid kogu protsessi vältel.