Kinkeleping on leping, mille kohaselt kinkija annab kingisaajale mingi vara ilma vastutasuta. Kinkelepingu sõlmimisel on oluline märkida, et kinkija ei või seada kingisaajale koormiseid ega tingimusi, mis oleksid vastuolus seadusega või heade kommetega.
Kinkelepingu sõlmimiseks peab kinkija esitama kirjaliku avalduse, milles ta võtab endale kohustuse anda kingisaajale mingi vara. Kingisaaja võib oma nõusoleku või keeldumise anda mistahes vormis, kui seadus ei näe ette teisiti. Kui kinkelepingu lepinguesemeks on kinnisvara, siis peab kinkeleping olema notariaalselt tõestatud.
Kinkelepingu olemus seisneb selles, et kinkija annab kingisaajale vara ilma vastutasuta. Kingisaajal tekib kinkelepingu sõlmimisega õigus saada kingitud vara ning kinkija kaotab oma vara omandiõiguse. Kinkelepingu sõlmimine ei tähenda aga seda, et kinkija ei võiks seada kingisaajale koormisi või tingimusi. Kuid need ei tohi olla vastuolus seadusega või heade kommetega.
Kinkelepingu üks olulisemaid aspekte on see, et kingisaajal tekib kinkelepingu sõlmimisega õigus saada kingitud vara. Kuid see ei tähenda, et kingisaajal tekib ka omandiõigus kingitud varale. Omandiõigus kingitud varale tekib kingisaajal alles siis, kui kinkija on täitnud kõik kinkelepingus sätestatud tingimused ja kingisaaja on need täitmist tõendanud.
Kinkelepingu seaduslikud aspektid
Notariaalselt kokku lepitud
Kinkelepingu sõlmimisel on soovitatav selle notariaalselt tõestamine. Notariaalselt kinnitatud kinkeleping on tõendusmaterjal, mis kinnitab kinkelepingu sõlmimist ja selle tingimusi. Notariaalselt kinnitatud kinkelepingu sõlmimine tagab kinkelepingu kehtivuse ja vähendab hilisemaid vaidlusi.
Võlaõigusseadus
Kinkelepingu sõlmimine reguleeritakse Võlaõigusseaduses. Seadus sätestab, et kinkeleping peab olema sõlmitud kirjalikult ning kingitav ese peab olema täpselt määratletud. Kinkelepingu sõlmimisel peavad osalema nii kinkija kui ka kingisaaja ning nad peavad olema teovõimelised.
Võlaõigusseadus sätestab ka kinkelepingust taganemise tingimused ja korra. Kingisaajal on õigus kinkelepingust taganeda enne selle täitmist, kui kinkija on sellega nõus. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda.
Kinnistusraamat
Kui kingitav ese on kinnisvara, siis tuleb kinkeleping kanda kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse kandmine on vajalik, et tagada kinkelepingu kehtivus ja kaitsta kingisaaja õigusi. Kinnistusraamatusse kandmisega muutub kingisaaja kinnisvara omanikuks ning kaitseb teda võimalike varjatud koormiste eest.
Riigilõiv
Kinkelepingu sõlmimisega kaasneb ka riigilõiv. Riigilõivu suurus sõltub kingitava eseme väärtusest ning see tuleb tasuda enne kinkelepingu sõlmimist. Riigilõivu tasumine on vajalik, et tagada kinkelepingu kehtivus ja kaitsta kingisaaja õigusi.
Kinkelepingust taganemine
Taganemisavaldus
Kinkelepingu taganemiseks peab kinkija esitama taganemisavalduse kinkijale. Taganemisavaldus võib olla suuline või kirjalik, kuid kirjalik taganemisavaldus on soovitatav, kuna sellega on võimalik tõendada taganemise fakti ja taganemistähtaega.
Kinkelepingust Taganemine
Võlaõigusseadus (VÕS) võimaldab kinkelepingust taganeda enne (VÕS § 267) ja pärast (VÕS § 268) täitmist. Kinkelepingust taganemiseks peab kinkija esitama taganemisavalduse kinkijale. Kui kingitud ese on juba üle antud ja kinkeleping täidetud, siis on taganemine keerulisem.
Võs § 267
VÕS § 267 kohaselt võib kinkija enne kinkelepingu täitmist taganeda, kui kingitus on antud kolmanda isiku valdusesse või kui kingitud ese on hävinud või kahjustatud kinkija süül.
Võs § 268
VÕS § 268 kohaselt võib kinkija taganeda kinkelepingust ka pärast selle täitmist, kui kingitud ese on tagasi antud või kui kinkija on nõus kingituse vastuvõtjaga kokku leppima uues täitmisajas või uues täitmisviisis. Kuid kinkija ei saa taganeda, kui kingitus on antud kolmanda isiku valdusesse või kui kingitud ese on hävinud või kahjustatud kinkija süül.
Kinkelepingust taganemine võib olla keeruline, kuna lepingust taganemine eeldab kinkija poolt täiendavaid toiminguid ja võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Seetõttu on soovitatav hoolikalt kaaluda kinkelepingu sõlmimist ning vajadusel konsulteerida juristiga.
Kinkelepingu kohustused ja õigused
Kinkelepingu sõlmimisel on nii kinkijal kui ka kingisaajal teatud õigused ja kohustused. Selles jaotises käsitletakse kinkelepingu kohustusi ja õigusi, mis on seotud kinkelepingus loovutatud eseme kasutamisega.
Isiklik kasutusõigus
Kinkelepingu sõlmimisel võib kinkija jätta endale isikliku kasutusõiguse. Isikliku kasutusõiguse korral saab kinkija kasutada kingitud eset enda eluajal. Pärast kinkija surma läheb eseme omandiõigus kingisaajale.
Hoolduskohustus
Kinkija võib kinkelepingus määrata kingisaajale hoolduskohustuse. Hoolduskohustuse korral peab kingisaaja tagama kingitud eseme heaperemeheliku hoolduse ning vajadusel ka remondi. Kui kingisaaja ei täida hoolduskohustust, võib kinkija nõuda eseme tagastamist.
Ülalpidamiskohustus
Kinkija võib kinkelepingus määrata kingisaajale ülalpidamiskohustuse. Ülalpidamiskohustuse korral peab kingisaaja tagama kinkija ülalpidamise tema elu lõpuni. Kui kingisaaja ei täida ülalpidamiskohustust, võib kinkija nõuda eseme tagastamist.
Kinkelepingu kohustused ja õigused on olulised mõlemale poolele ning tuleb enne lepingu sõlmimist hoolikalt läbi mõelda.
Kinkelepingu praktikas
Kinkeleping on leping, millega kinkija annab kingisaajale vara või õiguse tasuta või tasu eest. Kinkelepingu praktikas on erinevad olukorrad, kus seda kasutatakse. Järgnevalt on toodud mõned näited korteriomandi, kinnisvara ja testamendi kohta.
Korteriomand
Kinkelepingut kasutatakse sageli korteriomandi üleandmisel. Kui kinkija soovib anda korteriomandi kingisaajale, tuleb sõlmida kinkeleping. Kinkelepingus tuleb märkida korteriomandi aadress, suurus, asukoht ja muud olulised tingimused.
Korteriomandi üleandmisel tuleb kinkelepingu sõlmimiseks pöörduda notari poole. Notar kinnitab kinkelepingu ja kantakse korteriomandi uus omanik kinnistusraamatusse.
Kinnisvara
Kinkelepingut saab kasutada ka kinnisvara üleandmisel. Kinkija võib anda kingisaajale maja, krundi või muu kinnisvara. Kinkelepingus tuleb märkida kinnisvara aadress, suurus, asukoht ja muud olulised tingimused.
Kinnisvara üleandmisel tuleb kinkelepingu sõlmimiseks pöörduda notari poole. Notar kinnitab kinkelepingu ja kantakse kinnisvara uus omanik kinnistusraamatusse.
Testament
Kinkelepingut saab kasutada ka testamendi koostamisel. Testamendis saab kinkija määrata, kellele tema vara peale tema surma läheb. Kinkelepingus tuleb märkida, millist vara kingisaajale antakse.
Testamendi koostamisel tuleb pöörduda notari poole. Notar kinnitab testamendi ja tagab, et see vastab seaduse nõuetele.
Kinkeleping on kasulik vahend vara üleandmisel ja testamendi koostamisel. Kui soovite kinkelepingut sõlmida, tuleb pöörduda notari poole.
Kinkelepingu tehingu tegemiseks
Kinkeleping on üks võimalus kinkida vara kingisaajale. Selleks, et kinkeleping oleks kehtiv, peavad olema täidetud teatud formaalsed eeldused. Kinkelepingu tegemiseks peavad osalema nii kinkija kui ka kingisaaja.
Lepingupoolteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Kinkelepingu sõlmimine on võimalik nii peresiseselt kui ka väljaspool perekonda. Kinkelepingu tegemine võib olla kasulik inimsuhetele, kuna see võib aidata vältida tulevikus tekkinud arusaamatusi vara omandiõiguse osas.
Kinkelepingu tegemisel tuleks arvestada ka kuludega. Kinkelepingu sõlmimisel notari juures tuleb tasuda notaritasu. Notaritasu suurus sõltub kinkelepingu väärtusest. Kinkelepingu tegemisel tuleks arvestada ka võimalike maksudega, mis võivad tekkida kinkelepingu täitmise järel.
Kinkelepingu tegemisel tuleks olla tähelepanelik formaalsete eelduste suhtes. Kinkelepingu tegemiseks peab olema kinkija poolt kingitav ese üle antud kingisaajale. Kinkelepingu sõlmimisel tuleb järgida ka Võlaõigusseaduse nõudeid. Kinkelepingu sõlmimisel tuleks arvestada ka sellega, et kinkelepingust taganemine on võimalik, kuid sellega kaasnevad teatud tingimused.
Kinnisvara kinkeleping
Kinkeleping on õigustoiming, mille käigus kinkija annab kingisaajale tasuta vara. Kinnisasja kinkimisel peab kinkeleping olema notariaalselt tõestatud. Kinkelepingu seotus kinnistuga tähendab, et kinkelepingu objektiks on kinnistu või korteriomand.
Kinkelepingu sõlmimisel peab olema kirjalik ainult kinkija avaldus lepinguliste kohustuste võtmise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti. Kingisaaja võib anda oma nõusoleku või keeldumise ükskõik millises vormis, kui seadus seda ei näe ette teisti. Kinkelepingu sisuks võib olla kinnisasja omandiõiguse üleandmine, kasutusvalduse või eluaegse elatisõiguse seadmine.
Kui kinkelepingu objektiks on kinnistu, siis tuleb kinkelepingu sõlmimisel arvestada erinevate seaduste ja nõuetega. Näiteks kinnistu (korteriomandi) väärtus mõjutab notari tasu kinkelepingu tõestamise eest ja riigilõivu suurust. Kui kingitakse lapsele, siis kehtib riigilõivu soodustus 50%.
Kinnistuga seotud kinkelepingu puhul tuleb arvestada ka sellega, et kinnistusraamatusse tuleb teha üleandmise kanne. Kinkelepingu sõlmimisel tuleb seega kindlasti arvestada ka kinnistu üleandmise protsessiga.