Mis on käsundusleping?
Käsundusleping on võlaõigusseaduse alusel kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik ehk käsundisaaja kohustub osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja omakorda maksab käsundisaajale teenuse eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Käsunduslepingu alusel võib käsundisaaja teostada erinevaid teenuseid, alates kaupade müügist ja turundamisest kuni teenuste osutamiseni. Käsunduslepingu alusel võib käsundisaaja teostada ka erinevaid töid, nagu näiteks ehitus- ja remonditöid.
Käsunduslepingu sõlmimine on lihtne ja kiire protsess, kuna käsunduslepingu alusel ei ole vaja sõlmida töölepingut ning käsunduslepingu alusel ei ole vaja maksta sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakset.
Käsunduslepingu puhul on oluline märkida, et käsundisaaja vastutab teenuse kvaliteedi eest ning käsundisaaja ei ole käsundiandjaga võrreldes töösuhtes. Käsunduslepingu alusel ei ole käsundisaajal tööandja poolt kehtestatud töökorraldusreegleid ning käsundisaaja võib ise otsustada, millal ja kuidas ta teenust osutab.
Käsundusleping vs tööleping
Tööleping on leping, mis kohustab töötajat kindlal ajal ja kindlas kohas tööülesandeid täitma vastavalt tööandja juhistele. Töölepingu puhul on töötajal tööandja suhtes alluvussuhe ning tööandja peab tagama töötajale tööohutuse ja töötervishoiu.
Käsundusleping on aga leping, mis ei kohusta töötajat kindlal ajal ega kindlas kohas tööülesandeid täitma, kui pooled ei ole selles kokku leppinud. Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja ise oma tööaja ja töökoha määramisel vabam. Käsunduslepingu puhul puudub ka alluvussuhe, kuid käsundisaaja peab järgima käsundiandja juhiseid käsundi täitmisel.
Töölepingu seadus sätestab, et töölepingu sõlmimisel peab tööandja tagama töötajale tööohutuse ja töötervishoiu, töölepingu kirjaliku vormistamise, töötasu maksmise, puhkuse andmise ning muud töötingimused. Käsunduslepingu puhul sellised nõuded puuduvad.
Töölepinguline suhe on seadusest tulenev suhe, mis tekib tööandja ja töötaja vahel, kui töötaja kohustub tööd tegema tööandja juhiste ja kontrolli all ning tööandja kohustub maksma töötajale töötasu ning tagama tööohutuse ja töötervishoiu. Käsunduslepinguline suhe aga sellist alluvussuhet ei loo.
Käsundusleping vs töövõtuleping
Käsundusleping ja töövõtuleping on teenuste osutamise lepingud, mis erinevad töölepingust. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) tegema teise isiku (tellija) tarbeks tööd, tellija aga maksma talle selle eest tasu.
Käsunduslepingut töövõtulepingust eristab see, et käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus. Käsunduslepingu puhul pole alati võimalik kindlat tulemust garanteerida, näiteks jurist ei saa tagada kohtus võitu. Samuti määrab käsundisaaja ise oma tööaja ja töökoha, kuid ta peab täitma käsundi kohaselt. Töövõtulepinguga on aga tähtis töö tulemus, mitte protsess. Töövõtja vastutab ise oma tööaja ja töökoha määramise eest, kuid peab täitma töö tellija poolt esitatud tingimused.
Käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahel on ka maksustamise erinevused. Käsunduslepinguga teenitud tulu maksustatakse tulumaksuga, kui teenitud tulu ületab aastas 12000 eurot. Töövõtulepinguga teenitud tulu maksustatakse käibemaksuga, kui teenitud tulu ületab aastas 40000 eurot.
Töölepingu seadus reguleerib töölepingulisi suhteid, kuid käsunduslepingu ja töövõtulepingu puhul ei ole töölepingu seadus kohaldatav. Käsunduslepinguga ja töövõtulepinguga seotud töösuhted on üldiselt ebastabiilsemad kui töölepingulised suhted. Käsundusleping ja töövõtuleping sobivad hästi töödeks, mida on raske ette planeerida ja mille täpset lõpptulemust ei ole võimalik ette ennustada.
Tööleping vs töövõtuleping
Tööleping ja töövõtuleping on kaks erinevat liiki lepinguid, mida kasutatakse töö tegemiseks. Tööleping on leping, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töövõtuleping on aga leping, mille alusel teeb füüsiline või juriidiline isik (töövõtja) teisele isikule (tellija) kindla töö tulemuse saavutamiseks tööd, ilma et töövõtja alluks tellija juhtimisele ja kontrollile.
Töölepingu seadus reguleerib töölepingulisi suhteid, mis tähendab, et töötajal on seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Töövõtulepingu puhul seda seadus ei reguleeri. Töölepinguline suhe on seega kindlasti töövõtulepingulisest suhtest tihedam ja regulatsioonirohkem.
Töölepingu puhul on töötaja allutatud tööandja juhtimisele ja kontrollile, samas kui töövõtulepingu puhul on töövõtja ise vastutav töö teostamise viisi ja ajakava eest. Töölepingu puhul on töötajal kindel töökoht ja kindlad tööülesanded, samas kui töövõtulepingu puhul on töövõtjal vabadus valida töö tegemise koht ja viis.
Töölepingu puhul on tööandja kohustatud maksma töötajale kindlat töötasu ja tagama talle puhkuse, haigushüvitise ja muud seadusest tulenevad hüvitised. Töövõtulepingu puhul on töövõtja aga ise vastutav oma sotsiaalkindlustuse ja maksude maksmise eest. Töövõtja peab ise tagama ka töövahendid ja -materjalid.
Käsunduslepingu sõlmimine ja vorminõue
Käsundusleping on leping, mille kohaselt üks isik (käsundaja) annab teisele isikule (käsundatav) ülesande, mida käsundatav peab täitma. Käsunduslepingu sõlmimine ei ole seaduses sätestatud vorminõudeid, mis tähendab, et käsunduslepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult.
Sellest hoolimata on soovitatav sõlmida lepingud kirjalikus vormis, et vältida võimalikke vaidlusi lepingu tingimuste osas. Käsunduslepingu kirjalik vorm tagab, et mõlemad pooled on lepingu tingimustega kursis ning kokkulepitud ülesanded on selgelt kirjas.
Lisaks on oluline märkida, et kui käsunduslepingu tingimustega nähti ette osaühingu osa üleandmine (kohustustehing), siis peab käsundusleping olema notariaalselt tõestatud vormis. Kui osa võõrandamistehing sõlmiti ja osa anti üle notariaalselt tõestatud vormis, siis on käsunduslepingu vorminõue täidetud.
Käsunduslepingu sõlmimisel peab lepingus olema määratletud käsundaja ja käsundatava õigused ja kohustused, täitmise tähtaeg, tasu suurus ja tasumise kord. Käsundaja peab tagama, et käsundatav saab täita talle antud ülesandeid ning käsundatav peab täitma talle antud ülesandeid vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele.
Käsunduslepingu tähtajad
Käsundusleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Tähtajalise käsunduslepingu puhul on lepingu tähtaeg kindlaks määratud. Tähtajatu käsunduslepingu puhul lepingut tähtaja lõppemiseks ei ole määratud.
Tähtajalise käsunduslepingu korral lepivad käsundiandja ja käsundisaaja kokku lepingu kestuse ning tähtaja. Käsundusleping võib olla lühiajaline või pikaajaline. Lühiajaline käsundusleping kestab tavaliselt mõnest päevast kuni mõne kuuni. Pikaajaline käsundusleping võib kesta aastaid.
Tähtajatu käsunduslepingu korral kestab leping seni, kuni käsundiandja või käsundisaaja selle üles ütleb. Tähtajatu käsunduslepingu lõpetamiseks tuleb käsundiandjal saata käsundisaajale ülesütlemisavaldus. Käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise korral peab käsundiandja esitama mõjuva põhjuse.
Käsunduslepingu tähtajaline või tähtajatu olemus mõjutab lepingu sisu ja tingimusi. Tähtajalise käsunduslepingu puhul on tähtis lepingu tähtaeg, mille jooksul käsundisaaja peab täitma oma kohustused. Tähtajatu käsunduslepingu korral ei ole tähtaja lõppemine oluline ning käsundisaaja peab täitma oma kohustusi seni, kuni leping on kehtiv.
Käsunduslepingu tasu ja maksud
Käsunduslepingu sõlmimisel on oluline määrata kindlaks teenuse osutamise tasu, mida käsundisaaja teenuste eest käsundiandjalt saab. Tasu suurus võib olla kokkulepitud kindla summana või sõltuda teenuse osutamise mahust või tulemustest. Käsunduslepingu tasu suurus peab olema vastavuses teenuse osutamise keerukuse, ajakava ja muude tingimustega.
Käsunduslepingu sõlmimisel tuleb arvestada ka erinevate maksudega. Käsunduslepingu alusel teenuse osutamise eest tasutud tasult tuleb maksta sotsiaalmaksu, tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustuslikku pensionikindlustusmakset.
Sotsiaalmaksu määr on 33% ning see tasutakse teenuse osutamise eest makstud tasult. Tulumaksu määr sõltub teenuse osutamise tasust ning tulumaksuvaba miinimumi arvestamist ei toimu. Töötuskindlustusmakse määr on 1,6% ja seda tasutakse teenuse osutamise tasult. Kohustusliku pensionikindlustusmakse määr on 2% teenuse osutamise tasult.
Kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud teenuse osutamise tasus, siis kehtib miinimumtasu, mis on reguleeritud töölepingu seaduses. Miinimumtasu on kehtestatud tunni- ja päevatasuna ning selle suurus sõltub teenuse osutamise keerukusest ja nõudmistest.
Käsunduslepingu alusel makstav tasu võib olla regulaarne või perioodiline. Regulaarne töötasu makstakse kindlaksmääratud perioodide kaupa, näiteks iga kuu või iga nädal. Perioodiline tasu makstakse teenuse osutamise eest kindlaksmääratud perioodide kaupa, näiteks iga projekti või kuu lõpuks.
Käsunduslepingu kohustused ja õigused
Käsunduslepingu sõlmimisel võtavad lepingu pooled endale teatud kohustused ja õigused. Käsunduslepingu kohustused ja õigused on sätestatud võlaõigusseaduse 35. peatükis.
Käsundiandja kohustused ja õigused
Käsundiandja ehk teenuse tellija poolt võetavad kohustused ja õigused on järgmised:
- Käsundiandja kohustub maksma käsundisaajale teenuse eest kokkulepitud tasu.
- Käsundiandja peab tagama käsundisaajale vajalikud tingimused teenuse osutamiseks.
- Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt teenuse osutamist kokkulepitud ajal ja viisil.
- Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt teenuse osutamise kvaliteeti vastavalt kokkuleppele.
Käsundiandja vastutab ka käsundisaaja poolt tekitatud kahju eest, kui see on tekitatud käsundiandja süül.
Käsundisaaja kohustused ja õigused
Käsundisaaja ehk teenuse osutaja poolt võetavad kohustused ja õigused on järgmised:
- Käsundisaaja kohustub osutama teenust vastavalt kokkuleppele ning tagama teenuse osutamise kvaliteedi.
- Käsundisaajal on õigus nõuda käsundiandjalt teenuse osutamise eest kokkulepitud tasu.
- Käsundisaajal on õigus nõuda käsundiandjalt vajalikke tingimusi teenuse osutamiseks.
- Käsundisaajal on õigus keelduda teenuse osutamisest, kui käsundiandja ei täida oma kohustusi.
Käsundisaaja vastutab käsundiandja ees teenuse osutamise kvaliteedi ja tähtaegade eest. Käsundisaajal on õigus nõuda käsundiandjalt tasu ka juhul, kui käsundiandja ei täida oma kohustusi.
Kohus
Käsunduslepingust tulenevaid vaidlusi lahendatakse kohtus. Käsunduslepingu tingimused ja pooled peavad vastama Eesti seadustele. Käsunduslepingu tingimused peavad olema selged ja arusaadavad mõlemale poolele, et vältida vaidlusi ja arusaamatusi.
Käsunduslepingu hoolsus ja kontroll
Käsunduslepingu sõlmimisel on oluline tagada hoolsus ja kontroll, et lepingu sõlmimine oleks mõlema osapoole jaoks kasulik ning tagaks teenuse kvaliteedi ja tähtaegse täitmise.
Hoolsus tähendab, et käsundisaaja peab täitma oma kohustused hoolikalt ja professionaalselt, vastavalt lepingus kokkulepitule ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele. Käsundisaaja peab tagama, et teenus oleks osutatud kvaliteetselt ning vastaks käsundiandja ootustele.
Kontroll tähendab, et käsundiandja peab tagama, et käsundisaaja täidab oma kohustused vastavalt lepingus kokkulepitule ning tagama, et teenus oleks osutatud tähtaegselt ja kvaliteetselt. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt aruandeid teenuse osutamise kohta ning vajadusel teha järelepärimisi teenuse kvaliteedi kohta.
Lisaks on oluline selgitada käsunduslepingus täpselt, milline on teenuse sisu, millal ja kuidas teenus osutatakse ning milline on teenuse eest tasu. Käsunduslepingus tuleks ka kokku leppida, millal ja kuidas teenuse kvaliteeti kontrollitakse ning millal ja kuidas teenuse eest tasutakse.
Käsunduslepingu lõpetamine
Käsunduslepingu lõpetamine on võimalik erinevatel põhjustel, sealhulgas lepingu täitmisel, lepingu lõppemisel, lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel või lepingu ühepoolse lõpetamisega.
Kui käsundusleping on täidetud, lõppeb leping automaatselt. Kui leping on sõlmitud tähtajalisena, siis lõppeb see tähtaja saabumisel. Kui leping on sõlmitud tähtajatult, siis võib lepingu üks pool lepingu igal ajal lõpetada, teavitades teist poolt ette.
Kui lepingut ei ole täidetud, võib lepingu teine pool nõuda lepingu täitmist või lepingu lõpetamist. Kui lepingu täitmist ei ole võimalik või kui lepingu täitmiseks ei ole enam huvi, võib lepingu üks pool lepingu lõpetada.
Kui käsunduslepingu tähtaeg on saabunud ja lepingut ei ole täidetud, võib lepingu teine pool lepingu üles öelda. Kui lepingu täitmiseks on antud täiendav aeg, kuid lepingut ei ole siiski täidetud, võib lepingu teine pool lepingu lõpetada.
Käsunduslepingu ennetähtaegne lõpetamine on võimalik, kui lepingu üks pool rikub lepingus sätestatud tingimusi või kui lepingu täitmine on võimatu. Kui lepingu üks pool rikub lepingus sätestatud tingimusi, võib lepingu teine pool lepingu lõpetada. Kui lepingu täitmine on võimatu, võib lepingu üks pool lepingu lõpetada.
Lepingu ühepoolne lõpetamine on võimalik, kui lepingus on sätestatud vastav tingimus või kui lepingu üks pool soovib lepingu lõpetada. Kui lepingus on sätestatud vastav tingimus, võib lepingu üks pool lepingu lõpetada vastava tingimuse täitumisel. Kui lepingu üks pool soovib lepingu lõpetada, tuleb teist poolt sellest ette teavitada.
Käsunduslepingu ja võlaõigusseadus
Käsundusleping on üks võlaõiguslik lepingutüüp, mida reguleerib Võlaõigusseadus (VÕS). VÕS-i § 619 kohaselt on käsundusleping kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik ehk käsundisaaja kohustub osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid, täites käsundit. Käsundiandja aga maksab käsundisaajale teenuse eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
VÕS-i § 619 sätestab ka käsunduslepingu mõiste, käsundisaaja hoolsuse käsundi täitmisel, käsundiandja juhiste, käsundi isikliku täitmise, huvide konflikti, käsundisaaja teatamiskohustuse, saladuse hoidmise kohustuse, väljaandmiskohustuse ja käsundisaajale tasu maksmise.
Käsundusleping on üks võimalus, kuidas saab kahe osapoole vahel sõlmida lepingu teenuse osutamiseks. Võrreldes näiteks töölepinguga, on käsunduslepingu puhul käsundisaajal suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus teenuse osutamise kvaliteedi eest. Käsunduslepingu puhul on oluline lepingu sõlmimine, kus on täpselt kokku lepitud käsundiandja ootused ja käsundisaaja kohustused.
VÕS-i § 54 lõike 1 punktis 7 ja § 56 sätestatut ei kohaldata lepingutele, mis on sõlmitud käsundite täitmiseks, mis on seotud instrumentide emissioonidega, mille hind muutub rahaturul pakkujast olenemata, nagu väärtpaberid, rahaturuinstrumendid, investeerimisinstrumendid, tuletistehingud, kursi- ja intressiriski juhtimise instrumendid ning muud sarnased instrumendid.
Käsunduslepingu puhkus ja hüvitis
Käsunduslepingu puhul ei ole käsundisaajal õigust tasustatud puhkusele. Kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud tasustatud puhkuse andmises, siis ei ole käsundisaajal selleks õigust. Seega, kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud tasustatud puhkuse andmises, siis käsundisaaja ei saa tööandjalt puhkusehüvitist.
Käsunduslepingu puhul ei ole käsundisaajal õigust haigushüvitisele. Kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud haigushüvitise andmises, siis ei ole käsundisaajal selleks õigust. Seega, kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud haigushüvitise andmises, siis käsundisaaja ei saa tööandjalt haigushüvitist.
Käsunduslepingu puhul ei ole käsundisaajal õigust lahkumishüvitisele. Kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud lahkumishüvitise andmises, siis ei ole käsundisaajal selleks õigust. Seega, kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud lahkumishüvitise andmises, siis käsundisaaja ei saa tööandjalt lahkumishüvitist.
Käsunduslepingu puhul ei ole käsundisaajal õigust õppepuhkusele. Kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud õppepuhkuse andmises, siis ei ole käsundisaajal selleks õigust. Seega, kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud õppepuhkuse andmises, siis käsundisaaja ei saa tööandjalt õppepuhkust.
Käsunduslepingu puhul võib käsundisaaja saada hüvitist ainult siis, kui sellest on kokku lepitud käsunduslepingus. Hüvitise suurus ja tingimused sõltuvad kokkuleppest käsunduslepingus. Seega, kui käsunduslepingus on kokku lepitud hüvitise andmises, siis käsundisaaja saab tööandjalt hüvitist vastavalt kokkuleppele.
Käsunduslepingu sotsiaalsed garantiid
Käsundusleping on võlaõiguslik leping, mis erineb oluliselt töölepingust. Üks peamisi erinevusi on sotsiaalsete garantiide puudumine, mis on töölepingu puhul töötajale tagatud. Käsunduslepingu alusel töötav inimene ei ole töötaja, mistõttu ei kuulu ta ka töötaja sotsiaalkindlustuse süsteemi.
Käsunduslepingu sõlmimisel peavad pooled lepingus selgelt määratlema töö sisu, tasu suuruse ja töö tegemise ajakava. Kui käsunduslepingu alusel töötav inimene soovib tagada endale sotsiaalsed garantiid, peab ta ise nende eest hoolitsema. Näiteks saab ta sõlmida endale ravikindlustuse lepingu, et tagada endale tervishoiuteenuste kättesaadavus.
Käsunduslepingu alusel töötav inimene ei ole ka tööandja poolt kindlustatud tööõnnetuste või kutsehaiguste vastu. Seega, kui käsunduslepingu alusel töötav inimene saab tööõnnetuse või kutsehaiguse, tuleb kahju hüvitamine korraldada ise.
Käsunduslepingu kutsetegevus
Käsundusleping on leping, mille järgi üks isik ehk käsundisaaja kohustub osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid vastavalt kokkulepitud tingimustele ja tasule. Käsunduslepingu puhul on oluline mõista, et käsundisaaja ei ole käsundiandja töötaja, vaid pigem sõltumatu teenuse osutaja.
Käsunduslepingu kaudu on võimalik tegeleda erinevate kutsetegevustega, nagu näiteks raamatupidamine, õigusnõustamine, konsulteerimine, tõlkimine, disain jne. Käsundusleping võib olla kas ühekordne või pikaajaline ning see võib hõlmata erinevaid teenuseid.
Käsunduslepingu kutsetegevuse puhul on oluline tagada, et lepingus oleks selgelt kokku lepitud teenuse osutamise tingimused, nagu teenuse sisu, kvaliteedinõuded, tähtajad, tasu ja muud tingimused. Käsundisaajal peab olema vajalik kvalifikatsioon ja oskused, et tagada teenuse kvaliteet ja tähtaegne osutamine.
Käsunduslepingu kutsetegevuse puhul on oluline arvestada ka seadusandlusega, mis võib kehtestada erinevaid nõudeid ja piiranguid. Näiteks on teatud kutsetegevustele kehtestatud kutsetunnistuse nõue ning käsunduslepingu alusel teenuse osutamisel tuleb tagada vastavus nendele nõuetele.
Käsunduslepingu tööaeg
Käsunduslepingu puhul on teenuse osutajal suurem iseseisvus oma ülesannete täitmisel kui töötajal töölepingu alusel. Käsunduslepingu puhul saab teenuse osutaja vabalt otsustada oma töö tegemise aja, koha ja viisi. Tööaeg ei ole kindlaks määratud ega fikseeritud, kuid käsunduslepingus võib olla kokku lepitud, millal teenuse osutaja peab oma töö tehtud saama.
Käsunduslepingu puhul ei ole tööandjal õigust määrata teenuse osutaja tööaega, kuid käsunduslepingus võib olla kokku lepitud, millal teenuse osutaja peab oma töö tehtud saama. Kui käsunduslepingus on kokku lepitud kindel tähtaeg, millal teenuse osutaja peab töö valmis saama, siis peab ta selle tähtaja jooksul töö tehtud saama.
Käsunduslepingu puhul ei ole teenuse osutaja kohustatud töötama kindlatel kellaaegadel ega kindlas kohas. Töö võib toimuda näiteks teenuse osutaja enda kodus või mujal tema enda valitud kohas. Kui teenuse osutaja peab tööd tegema tellija juures, siis peab ta seda tegema kokkulepitud ajal.
Käsunduslepingus võib olla kokku lepitud ka teenuse osutaja tööaja arvestamise viis. Näiteks võib kokku leppida, et teenuse osutaja peab oma tööaja ise arvestama ja esitama tellijale arve vastavalt arvestatud töötundidele. Kokkulepitud tööaja arvestamise viis peab olema selgelt kirjas käsunduslepingus.
Käsunduslepingu juriidilised aspektid
Käsundusleping on võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu sätteid kohaldatakse nii teenuse osutamiseks sõlmitud lepingutele kui ka äriühingu juhatuse liikmete lepingutele. Oma olemuselt on käsundusleping teenuse osutamise leping.
Käsunduslepingu juriidilised aspektid on olulised nii käsundisaajale kui ka käsundiandjale. Näiteks võib käsunduslepingus kokku leppida teenuse osutamise tähtaja, tasu suuruse, teenuse osutamise viisi ning muud tingimused. Käsunduslepingu sõlmimisel peavad mõlemad pooled olema tähelepanelikud lepingu sõnastuse osas, et vältida hilisemaid vaidlusi.
Käsunduslepingu sõlmimisel võib olla kasulik konsulteerida juristiga või õigusabi spetsialistiga, kes aitavad lepingu sõnastuse ja tingimuste osas nõustada. Kui aga käsunduslepinguga seoses tekib vaidlus, siis võib abi olla töövaidluskomisjonist, kes tegeleb töövaidluste lahendamisega.
Käsunduslepingu näidis
Käsunduslepingu näidis on kasulik vahend, mida saab kasutada käsunduslepingu sõlmimisel. Käsundusleping on leping, mille tingimused on sätestatud võlaõigusseaduses. Käsunduslepinguga kohustub üks isik ehk käsundisaaja vastavalt lepingule osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid, käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Näidis käsunduslepingu koostamisel on oluline järgida seaduse nõudeid ja lepingupoolte kokkuleppeid. Näidis aitab lepingusse lisada olulisi punkte, nagu teenuse kirjeldus, tasu suurus, kohustused, vastutus, lepingu kehtivus ja muud tingimused. Näidis võib olla ka heaks lähtematerjaliks lepingu koostamisel, kui pole kindel, millised punktid peaksid lepingusse lisama.
Käsunduslepingu näidis on kättesaadav erinevates vormingutes, nagu Microsoft Word, PDF või veebipõhine vorm. Näidise kasutamine on tasuta, kuid enne lepingu sõlmimist tuleks alati tutvuda näidise tingimuste ja seaduse nõuetega ning vajadusel konsulteerida juristiga.
Üks näide käsunduslepingu näidisest on saadaval Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehel. Näidises on kirjeldatud lepingupoolte õigused ja kohustused ning lepingu lõpetamise tingimused. Näidises on ka määratletud teenuse kirjeldus, tasu suurus ja maksmise viis. Näidises on ka klausel vastutuse ja kahju hüvitamise kohta.
Käsunduslepingu teenuse osutamine
Käsundusleping on võlaõiguslik leping, mille kohaselt üks isik (käsundisaaja) kohustub osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksab selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu teenuse osutamine on seega teenuse osutaja kohustus täita käsundiandja poolt antud ülesandeid vastavalt kokkulepitud tingimustele ja tasule.
Käsunduslepingu teenuse osutamine võib olla ajutine või pikaajaline ning seda võivad sõlmida nii eraisikud kui ka juriidilised isikud. Käsunduslepingu teenuse osutamiseks on vajalik, et teenuse osutaja omaks vastavat pädevust ja teadmisi, et täita käsundiandja poolt antud ülesandeid.
Teenuse osutaja ehk käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui teenuse osutaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju.
Käsunduslepingu teenuse osutamine on oluline lepingute liik, kuna see võimaldab käsundiandjal saada vajalikke teenuseid, mida ta ise ei oska või ei saa teha. Samuti võimaldab see teenuse osutajal teenida tulu oma pädevuse ja teadmiste eest. Kokkuvõttes on käsunduslepingu teenuse osutamine vastastikku kasulik leping mõlemale poolele.
Käsunduslepingu töö tegemine
Käsundusleping on leping, millega üks isik (käsundisaaja) kohustub teise isiku (käsundiandja) nimel ja arvel tegema teatud tööd või osutama teatud teenust. Käsunduslepingu puhul on oluline märkida, et käsundisaaja ei ole käsundiandja alluvuses, vaid tal on suurem vabadus oma tööaja ja töökoha osas võrreldes töölepingu alusel töötajaga.
Käsunduslepingu alusel töö tegemine eeldab, et käsundisaaja täidab käsundiandja antud ülesandeid vastavalt kokkulepitud tingimustele ja tähtaegadele. Töö tegemise viisi ja tingimuste suhtes ei saa käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid, kuid käsundisaaja peab siiski järgima käsundiandja juhiseid käsundi täitmisel.
Käsunduslepingu alusel võib töö tegemine olla nii füüsilisel kohal kui ka kaugtööna. Kui käsunduslepingus ei ole kokku lepitud töökoha asukohta, siis võib käsundisaaja ise valida, kus ta tööd teeb. Samuti on käsunduslepingu puhul võimalik kokku leppida töö tegemise ajakava, kuid käsundisaaja peab siiski täitma kokkulepitud tähtajad.
Käsunduslepingu alusel töö tegemisel on oluline märkida, et käsundisaajal ei ole töölepingu alusel töötajaga võrreldes samasuguseid õigusi ja kohustusi. Näiteks ei ole käsundisaajal õigust saada puhkust, haigushüvitist ega töötasu, kui ta ei täida käsundiandja antud ülesandeid. Seetõttu on oluline enne käsunduslepingu sõlmimist hoolikalt läbi mõelda, kas see sobib antud töö tegemiseks ja kas käsundisaaja on valmis võtma endale suurema vastutuse oma töö tegemise eest.
Käsunduslepingu tööandja ja töövõtja
Käsundusleping on leping, mille sõlmivad kaks isikut – tööandja ja töövõtja. Tööandja annab käsundi ehk ülesande, mida töövõtja peab täitma. Käsunduslepingu puhul on tähtis protsess, mitte töö tulemus. Töövõtja ise otsustab oma tööaja ja töökoha ning vastutab ise oma töövahendite ja töövõtte eest.
Tööandja peab käsunduslepingu sõlmimisel olema tähelepanelik, et lepingu tingimused oleksid selged ja täpsed. Käsunduslepingu sõlmimisel on oluline määrata kindlaks töö tegemise aeg, koht ja viis ning töö tasu. Käsunduslepingu osas puuduvad seadusest tulenevad kohustuslikud tingimused, nagu miinimumtasu, puhke- ja tööajareeglid.
Tööandja peab käsunduslepingu sõlmimisel arvestama, et käsunduslepingu puhul ei ole töövõtja tööandja alluvuses, vaid töövõtja tegutseb iseseisvalt. Seega ei saa tööandja töövõtjale tööülesandeid anda, vaid annab üksnes käsundi ehk ülesande, mida töövõtja peab täitma.
Käsunduslepingu puhul on tööandjal ja töövõtjal võimalus kokku leppida, millal ja kuidas töövõtja tööd teeb. Tööandja peab aga arvestama, et käsunduslepingu puhul ei ole töövõtja tema alluvuses ja seega ei saa tööandja töövõtjale tööülesandeid anda. Tööandja ja töövõtja vahelise lepingu puhul on tööandjal suurem sõltuvus töövõtjast ning töövõtja peab alluma tööandja juhistele ja korraldustele.
Käsunduslepingu maksustamine
Käsunduslepingu sõlmimisel tuleb arvestada ka maksustamisega. Käsunduslepingu maksustamine sõltub sellest, kas käsunduslepingu sõlmijad on füüsilised või juriidilised isikud.
Füüsilised isikud
Kui käsunduslepingu sõlmijad on füüsilised isikud, siis tuleb käsundustasu maksustada tulumaksuga vastavalt tulumaksuseadusele. Käsundustasu tuleb deklareerida ja tasuda tulumaksu tasumise tähtajaks.
Juriidilised isikud
Kui käsunduslepingu sõlmijad on juriidilised isikud, siis tuleb käsundustasu maksustada käibemaksuga vastavalt käibemaksuseadusele. Käsundustasu tuleb deklareerida ja tasuda käibemaksu tasumise tähtajaks.
Kui käsundustasu maksmiseks on vaja teha väljamakseid välisriiki, siis tuleb arvestada ka rahvusvahelise maksustamisega. Sel juhul tuleb käsundustasu maksustada vastavalt maksulepingule või topeltmaksustamise vältimise kokkuleppele.
Kokkuvõttes tuleb käsunduslepingu maksustamisel arvestada erinevate maksuseaduste ja -reeglitega ning vajadusel konsulteerida maksuekspertidega.
Käsunduslepingu töötervishoiu reeglid
Käsunduslepingu puhul tuleb töötervishoiu ja tööohutuse küsimused lahendada teisiti kui töölepingu korral. Käsunduslepingu osas puuduvad seadusest tulenevad kohustuslikud tingimused, nagu näiteks miinimumtasu, puhke- ja tööajareeglid. Seetõttu peab käsunduslepingu sõlmimisel tööandja ja käsundisaaja ise kokku leppima, millised on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning kuidas neid täidetakse.
Tööandja peab tagama käsundisaajale töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Käsunduslepingu alusel töötamisel on käsundisaaja ise vastutav oma tervise ja ohutuse eest ning peab järgima tööandja poolt kehtestatud nõudeid ja juhiseid. Seega, käsunduslepingu korral on töötaja suuremas vastutuses oma tervise ja ohutuse tagamisel.
Käsunduslepingu puhul peab tööandja tagama, et käsundisaaja töökeskkond vastaks nõuetele ning et töökeskkond oleks ohutu ja tervislik. Käsundisaaja peab omalt poolt järgima tööandja poolt kehtestatud nõudeid, mis puudutavad töökeskkonna ohutust ja tervislikkust. Käsundisaaja peab kasutama tööks ette nähtud isikukaitsevahendeid ja töövahendeid ning järgima tööandja antud juhiseid seoses töökeskkonna ohutuse ja tervislikkuse tagamisega.
Kokkuvõttes, käsunduslepingu korral peab tööandja tagama käsundisaaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ning käsundisaaja peab ise vastutama oma tervise ja ohutuse eest ning järgima tööandja poolt kehtestatud nõudeid ja juhiseid.
Käsunduslepingu äriühing
Käsundusleping on leping, mille üks isik ehk käsundisaaja kohustub osutama teisele isikule ehk käsundiandjale teenuseid vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Käsunduslepingu sõlmimine on üks võimalus, kuidas ettevõtted saavad teenuseid teistelt ettevõtetelt osta. Käsunduslepingu sõlmimine on lihtne ja paindlik viis teenuste ostmiseks, kuna käsundisaaja ei ole kohustatud täitma käsundiandja juhiseid, vaid peab täitma käsundit vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele.
Äriühing võib käsunduslepingu sõlmida teise äriühinguga, kui tal on vaja osta mingit teenust, mida ta ise ei suuda osutada või ei soovi ise osutada. Näiteks võib ehitusfirma sõlmida käsunduslepingu arhitektibürooga, et saada projekteerimisteenust. Samuti võib tootmisettevõte sõlmida käsunduslepingu transpordifirmaga, et saada toodangu transportimiseks vajalikke teenuseid.
Käsunduslepingu sõlmimisel on oluline lepingu tingimuste selgeks tegemine ning lepingusse kirjutamine. Lepingu tingimused peaksid olema täpsed ja selged ning need peaksid sisaldama kogu vajalikku informatsiooni teenuse osutamiseks. Samuti on oluline lepingus kokku leppida teenuse osutamise tähtaeg ja tasu.
Käsunduslepingu sõlmimine on kasulik nii käsundisaajale kui ka käsundiandjale. Käsundisaajale võib see olla võimalus teenida lisaraha ning käsundiandjale võimalus saada vajalikke teenuseid ilma, et ta peaks ise neid osutama. Käsunduslepingu sõlmimine on ka hea võimalus teha koostööd teiste ettevõtetega ning laiendada oma äritegevust.
Käsundusleping lektor
Käsunduslepingu Lektor on isik, kes osutab koolitus- või õppetööd vastavalt käsunduslepingule. Käsunduslepingu Lektori teenuste osutamiseks sõlmib käsundiandja temaga käsunduslepingu. Käsunduslepinguga kohustub Käsunduslepingu Lektor osutama koolitus- või õppetööd vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele, samas kui käsundiandja maksab talle selle eest tasu.
Käsunduslepingu Lektor on sageli spetsialist oma valdkonnas ning tema teenuseid võivad kasutada nii eraisikud kui ka ettevõtted. Käsunduslepingu Lektori teenused võivad hõlmata erinevaid teemasid, alates keeleõppest ja arvutioskuste koolitusest kuni juhtimisalase koolituseni.
Käsunduslepingu Lektori teenuste hind sõltub lepingus kokkulepitud tingimustest, sealhulgas koolituse teemast, kestusest ja asukohast. Käsunduslepingu Lektor võib esitada käsundiandjale ka arve teenuste osutamise eest.
Käsunduslepingu Lektori teenuste osutamine võib olla kasulik nii koolituse tellijale kui ka Käsunduslepingu Lektorile endale. Tellija saab vajaliku koolituse ja oskused, samas kui Käsunduslepingu Lektor saab teenida lisaraha ning jagada oma teadmisi ja kogemusi teistega.
Käsunduslepingu alammäär
Käsunduslepingu alammäär on summa, millest allapoole käsunduslepinguga töötaja palka maksta ei tohi. Kuna käsunduslepingu alusel töötav inimene ei kuulu töölepingu seaduse reguleerimisalasse, siis ei ole ka käsunduslepingu alammäära kehtestatud seadusega.
Käsunduslepingu alammäära võib siiski kokku leppida käsunduslepingus või kollektiivlepingus. Käsunduslepinguga töötaja ja käsundiandja peavad omavahel kokku leppima käsunduslepingu alammäära, kui nad soovivad seda kindlaks määrata. Kui käsunduslepingu alammäär on kokku lepitud, siis ei tohi käsunduslepinguga töötaja palk olla sellest madalam.
Kui käsunduslepingu alammäära ei ole kokku lepitud, siis sõltub käsunduslepinguga töötaja tasu käsundiandja ja käsundisaaja kokkuleppest. Käsunduslepinguga töötaja võib küsida käsundi täitmise eest sellist tasu, nagu ta ise õigeks peab. Käsunduslepingu alusel töötava inimese tasustamise kokkulepped tuleb sõlmida kirjalikult, et vältida hilisemaid vaidlusi.
Käsunduslepingu tellija
Käsunduslepingu tellija ehk käsundiandja on isik, kes soovib tellida teatud teenust või tööd käsundisaajalt vastu tasu. Käsunduslepingu tellijal on õigus määrata teenuse või töö sisu ning tingimused, kuid ta ei saa sekkuda käsundisaaja töö tegemisse. Käsunduslepingu tellija peab tagama käsundisaajale vajalikud tingimused, et käsundisaaja saaks tööd teha.
Käsunduslepingu tellija peab maksma käsundisaajale kokkulepitud tasu teenuse või töö eest ning tagama käsundisaajale tasu õigeaegse maksmise. Käsunduslepingu tellija peab täitma ka muid kohustusi, mis on lepingus kokku lepitud.
Käsunduslepingu tellija peab järgima käsunduslepingus lepitud konfidentsiaalsuskohustusi. Käsunduslepingu tellijal on keelatud avaldada käsundisaaja poolt tehtud töö või teenuse sisu kolmandatele isikutele ilma käsundisaaja nõusolekuta. Käsunduslepingu tellija vastutab ka käsundisaaja tegevuse eest, kui käsunduslepingus on kokku lepitud vastutuse tingimused.
Käsunduslepingu alluvussuhe
Käsunduslepingu alluvussuhe erineb töölepingu alluvussuhtest. Käsunduslepingu alluvussuhe on vähem tugev kui töölepingu alluvussuhe. Käsunduslepingu alluvussuhe on olemas, kuid see on vähem määrav kui töölepingu alluvussuhe.
Käsunduslepingu alluvussuhe tähendab, et käsundiandjal on õigus anda käsundisaajale mõningaid juhiseid, kuid need juhised ei tohi olla nii üksikasjalikud kui töölepingu alluvussuhte korral. Käsundiandja ei saa määrata käsundisaaja tööaega ja töökohta, samuti ei saa ta anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
Käsunduslepingu alluvussuhe on pigem suunatud käsundisaaja tulemusele kui tööprotsessile. See tähendab, et käsundisaaja peab saavutama kokkulepitud tulemuse, kuid tal on vabadus valida viis, kuidas ta selle tulemuse saavutab. Käsunduslepingu alluvussuhe on seega paindlikum kui töölepingu alluvussuhe.
Käsunduslepingu alluvussuhte korral on käsundisaajal rohkem vastutust kui töölepingu alluvussuhte korral. Käsunduslepingu alluvussuhte korral vastutab käsundisaaja tulemuse eest, samas kui töölepingu alluvussuhte korral vastutab tööandja tulemuse eest.