Pankrotimenetlus on seaduslik menetlus, mille eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt pankrotiseaduses ettenähtud olukorras. See on menetlus, kus võlgnik on maksejõuetu ja tal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda oma võlgnevusi. Pankrotimenetlus võib toimuda kohtu- või kohtuvälise menetlusena vastavalt seadusele.
Pankrotimenetluse eesmärk on selgitada, miks juriidilisel või füüsilisel isikul on maksejõuetus tekkinud ning kuidas võlausaldajad saavad oma nõuded rahuldatud. Pankrotimenetluse käigus võib võlgniku vara müüa, et tasuda võlausaldajate nõudeid vastavalt seadusele. Kui võlgnikul puudub vara, et pankrotimenetlus läbi viia, on võlgnikul, võlausaldajal või muul isikul õigus maksta raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks.
Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse kulud hõlmavad menetluskulusid, ajutise halduri tasu, pankrotihalduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Väljamaksed pankrotivarast tehakse vastavalt seadusele.
Pankrotimenetlus on oluline menetlus, mis võimaldab võlausaldajatel oma nõudeid rahuldada. Pankrotimenetlus on seotud maksejõuetusega ning on reguleeritud pankrotiseadusega. Menetlus on üks keerulisemaid ja aeganõudvamaid menetlusi, mis võib kesta mitu kuud kuni aastaid.
Võlgnik ja Võlausaldaja
Võlgniku Maksejõuetus
Pankrotimenetlus algab kohtumäärusega pankroti väljakuulutamisest. Pankrot on defineeritud kui võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. See tähendab, et võlgnikul pole võimekust täita võlausaldaja esitatud nõudeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjused võivad olla erinevad, näiteks majanduslikud raskused, halb juhtimine, liigne laenamine jne.
Kui võlgnik tunnistatakse maksejõuetuks, siis tema vara allutatakse pankrotihaldurile. Võlgnikul on keelatud oma vara käsutada. Kui võlgnik rikub keelde, võib see kaasa tuua karistuse. Seega on oluline, et võlgnik teaks oma õigusi ja kohustusi seoses pankrotimenetlusega ning järgiks neid.
Võlausaldaja Roll Pankrotimenetluses
Võlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajal on pankrotimenetluses oluline roll. Ta peab esitama oma nõude pankrotihaldurile ning jälgima, et tema õigusi kaitstakse pankrotimenetluse käigus.
Võlausaldajal on õigus esitada pankrotiavaldus võlgniku vastu, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse võib esitada ka võlgnik ise. Võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust, samuti tõendama oma nõude olemasolu.
Pankrotimenetluses on oluline, et võlausaldaja järgiks seaduse nõudeid ning esitaks oma nõudeid õigeaegselt. Võlausaldajal on ka õigus osaleda pankrotimenetluse koosolekutel ning hääletada otsuste üle. Seega on oluline, et võlausaldaja oleks pankrotimenetluse käiguga kursis ning teaks oma õigusi ja kohustusi.
Kohtu Roll Pankrotimenetluses
Kohtumenetlus
Pankrotimenetlus on kohtu- ja kohtuvälise menetlusena toimuv protsess, mille käigus pankroti väljakuulutamisele järgnevalt hinnatakse võlgniku vara, määratakse selle müük või likvideerimine ning jaotatakse võlausaldajatele. Kohus on selles protsessis üks peamisi osapooli ning tema roll on tagada, et menetlus toimuks õiglaselt ja seaduslikult.
Ringkonnakohtu Määrus
Kui võlgnik on esitanud vastava avalduse, võib kohus määrata pankrotimenetluse lõpetamise, kui tema kohustused on täidetud. Kui võlgnik on aga maksejõuetu, siis võib kohus välja kuulutada tema pankroti. Pärast pankroti väljakuulutamist määrab kohus pankrotihalduri, kes hakkab võlgniku vara haldama ja müüma. Kohus otsustab ka võlausaldajate nõuete rahuldamise järjekorra ning jaotamise.
Kohtute Pädevus ja Kohtualluvus
Kohtute pädevus ja kohtualluvus on olulised küsimused pankrotimenetluse kontekstis. Kohus, kus võlgniku põhitegevus asub, on pädev võtma vastu pankrotiavalduse ning kuulutama välja pankroti. Kui võlgniku põhitegevus asub väljaspool Eestit, siis on pädev kohus see, kus võlgnikul on vara või kus ta viimati tegutses.
Kohtualluvus on aga seotud sellega, milline kohus on pädev menetlema konkreetset pankroti juhtumit. Kui võlgnikul on Eestis mitu asukohta, siis on pädev kohus see, kus võlgniku peakontor asub. Kui võlgnikul on aga ainult üks asukoht, siis on pädev kohus see, kus asukoht asub.
Pankrotihalduri Ülesanded ja Vastutus
Ajutine Haldur
Pankrotimenetluse alguses määrab kohus ajutise halduri, kelle ülesandeks on pankrotiavalduse vastuvõtmine, pankrotivara haldamine ja võlausaldajate nõuete väljaselgitamine. Ajutine haldur esitab kohtule pankrotiavalduse vastuvõtmise kohta aruande, mille alusel kohus otsustab, kas algatada pankrotimenetlus või mitte. Ajutine haldur täidab oma ülesandeid kuni pankrotihalduri määramiseni.
Pankrotihaldur
Pankrotihalduri kutsetegevuseks on pankrotimenetluste läbiviimine, tegutsemine juriidilise isiku sundlõpetamise korral kohtu poolt määratud likvideerijana ja saneerimisnõustajana ning õigusaktidega pandud teiste ülesannete täitmine [1]. Pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse [2].
Pankrotihalduri ülesanded hõlmavad järgmist:
- Pankrotiavalduse vastuvõtmine ja pankrotimenetluse algatamine [1].
- Võlausaldajate nõuete väljaselgitamine ja nõuete rahuldamise järjekorra kindlaksmääramine [2].
- Pankrotivara haldamine ja müümine [1].
- Võlausaldajate koosolekute korraldamine [2].
- Võlausaldajate nõuete rahuldamine [1].
- Pankrotimenetluse lõpetamine [2].
Pankrotihaldur vastutab oma tegevuse eest võlausaldajate ja võlgniku ees ning peab tegutsema ausalt ja erapooletult [1]. Pankrotihaldur peab esitama võlausaldajatele ja kohtule aruande oma tegevuse kohta ning vastama võlausaldajate küsimustele [2]. Kui pankrotihaldur ei täida oma ülesandeid korrektselt, võib ta vastutada kahju eest, mida on tekitatud tema tegevuse või tegevusetuse tõttu [1].
Pankrotitoimkond on organ, kelle ülesandeks on kontrollida pankrotihalduri tegevust [1]. Pankrotitoimkonna moodustab kohtu poolt määratud isikutest, kes esindavad võlausaldajate ja võlgniku huve [2]. Ajutine pankrotihaldur võib olla ka pankrotitoimkonna liige [1].
Pankrotivarade Haldamine ja Jaotamine
Vara
Pankrotimenetluse eesmärk on tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt. Seetõttu on vara haldamine ja jaotamine pankrotimenetluses üks olulisemaid tegevusi. Meie ülesanne on tagada, et vara haldamine ja jaotamine toimuksid seaduslikult ja õiglaselt.
Pankrotivara
Pankrotivara hulka kuuluvad kõik võlgniku varalised õigused ja kohustused, mis on olemas pankroti väljakuulutamise hetkel. Pankrotivara hulka võivad kuuluda ka võlgniku tulevikus tekkivad õigused ja kohustused. Meie ülesanne on kindlaks teha pankrotivara koosseis ning hinnata selle väärtust.
Nõue
Võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses olulised, kuna nende rahuldamine toimub võlgniku vara arvelt. Meie ülesanne on kontrollida ja registreerida võlausaldajate nõuded ning tagada nende õiglane rahuldamine vastavalt seadusele.
Võlanimekiri
Võlanimekiri on dokument, kuhu kantakse kõik võlausaldajate nõuded, mis on pankrotimenetluses registreeritud. Võlanimekirja alusel toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine. Meie ülesanne on koostada võlanimekiri ning tagada selle täpsus ja õigsus.
Kokkuvõtvalt, meie ülesanne pankrotimenetluses on tagada vara haldamine ja jaotamine seaduslikult ning õiglaselt. Selleks peame kindlaks tegema pankrotivara koosseisu ja väärtuse, registreerima võlausaldajate nõuded ning koostama võlanimekirja. Kõik tegevused toimuvad vastavalt seadusele ning võlausaldajate õigused on kaitstud.
Maksejõuetusmenetluse Erijuhud
Füüsilise Isiku Pankrotimenetlus
Füüsilise isiku pankrotimenetlus algatatakse siis, kui füüsiline isik on maksejõuetu ning tema vara ei kata tema kohustusi. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ning tema varad likvideeritakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
FiMS-i jõustumisega tehti füüsilise isiku pankrotimenetluses mitmeid muudatusi. Näiteks on võimalik vabastada võlgnik osaliselt või täielikult tema võlgadest, kui ta ei suuda neid maksta ning tal ei ole vara, mida võiks müüa.
Juriidilise Isiku Pankrot
Juriidilise isiku pankrotimenetlus algatatakse siis, kui juriidiline isik on maksejõuetu ning tema vara ei kata tema kohustusi. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ning tema varad likvideeritakse võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Juriidilise isiku pankrotimenetluses on oluline jälgida, et juhatuse liikmed ja osanikud ei rikuks seadust ning ei kahjustaks võlausaldajate huve. Seetõttu võib juhatus vastutada juriidilise isiku kohustuste eest, kui nad on teinud rikkumisi.
Võlgade Ümberkujundamise Menetlus
Võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik võlgniku ja võlausaldajate kokkuleppel võlgade tingimusi muuta. Näiteks võib kokku leppida võlgade ajatamises või võlgade osalises kustutamises.
Võlgade ümberkujundamise menetluses on oluline jälgida, et kokkulepe oleks vastuvõetav kõigile võlausaldajatele ning et see ei kahjustaks võlausaldajate huve.
Kohustustest Vabastamise Menetlus
Kohustustest vabastamise menetluses on võimalik võlgnikul vabastada osaliselt või täielikult tema võlgadest, kui ta ei suuda neid maksta ning tal ei ole vara, mida võiks müüa.
Kohustustest vabastamise menetluses on oluline jälgida, et võlgniku kohustustest vabastamine ei kahjustaks võlausaldajate huve ning et võlgnikul ei oleks võimalik oma varasid varjata või kanda neid üle teistele isikutele.
Pankrotimenetlusega Seotud Kulud ja Tasud
Pankrotimenetluse algatamisega kaasnevad kindlad kulud ja tasud, mida tuleb tasuda. Need kulud ja tasud võivad varieeruda sõltuvalt pankrotimenetluse liigist, võlgniku või võlausaldaja tegevusest pankrotimenetluse käigus ning muudest teguritest.
Pankrotimenetluse kulud võivad hõlmata järgmist:
- Kohtukulud – kohtumenetluse käigus tekkivad kulud, mis hõlmavad kohtukulude seaduses sätestatud tasusid.
- Pankrotihalduri tasu – tasu, mida pankrotihaldur võtab oma teenuste eest.
- Võlausaldajate nõuete kinnitamise kulud – kulud, mis tekivad võlausaldajate nõuete kinnitamisel.
- Võlgnevuste tasumine – pankrotivara müügist saadud raha kasutatakse võlgnevuste tasumiseks.
- Töötajate palgad – kui pankrotivara müügist saadud raha ei kata töötajatele maksmata jäänud palkasid, siis võib töötukassa neid maksta vastavalt seadusele.
Tasu, mida tuleb pankrotimenetluse käigus maksta, võib hõlmata järgmist:
- Pankrotiavalduse esitamise tasu – tasu, mis tuleb maksta pankrotiavalduse esitamisel kohtule.
- Pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmine – deposiidi maksmine, mis tagab pankrotimenetluse kulude katmise.
- Pankrotimenetluse lõpetamise tasu – tasu, mis tuleb maksta pankrotimenetluse lõpetamisel.
Töötukassa võib seaduse alusel maksta töötajatele palka, kui pankrotivara müügist saadud vahendid ei kata töötajatele maksmata jäänud palkasid. Töötukassa võib maksta ka muid hüvitisi, nagu töötuskindlustushüvitist.
Pankrotimenetluse Lõpetamine
Pankrotimenetlus lõpeb kas pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse lõpetamisega kohtu poolt. Pankroti väljakuulutamine tähendab võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Pärast lõppjagamist lõpeb pankrotimenetlus kohtu poolt ja võlausaldajatele jääb õigus nõuda järelejäänud nõuete rahuldamist.
Raugemine
Pankrotimenetlus võib raugeda, kui võlausaldajad ei esita pankrotimenetluses nõudeid või kui võlgnik ei esita kohustustest vabastamise avaldust. Kohus võib pankrotimenetluse raugemise otsustada ka võlgniku taotlusel. Pankrotimenetluse raugemisel lõpeb menetlus ilma lõppjagamiseta.
Ettevõtte Tervendamine
Kui ettevõte on maksejõuetu, siis on võimalik algatada ettevõtte tervendamise menetlus. Selle käigus võib ettevõte saada kuni kolm aastat aega oma majandusliku olukorra parandamiseks. Kui ettevõte suudab oma kohustused täita, siis lõpetatakse menetlus ja ettevõte jätkab tegevust. Kui aga ettevõte ei suuda oma kohustusi täita, siis võib see viia pankrotimenetluse algatamiseni.
Määruskaebus
Kui kohtuotsus ei rahulda võlgnikku või võlausaldajat, siis on võimalik esitada määruskaebus. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist. Määruskaebus tuleb esitada kohtule, kes tegi otsuse.
Pankrotihoiatus
Kui võlgnik saab teada, et tema majanduslik seisund on halvenenud ja ta ei suuda oma kohustusi täita, siis on võimalik esitada pankrotihoiatus. Pankrotihoiatus annab võlgnikule võimaluse oma majanduslikku seisundit parandada ja võlausaldajatele võimaluse oma nõudeid esitada. Kui võlgnik suudab oma kohustused täita, siis lõpetatakse menetlus ja võlgnik jätkab tegevust. Kui aga võlgnik ei suuda oma kohustusi täita, siis võib see viia pankrotimenetluse algatamiseni.