Täitemenetlus on seaduslik protsess, mille käigus täidetakse kohtulahend, täiturile antud täitmismäärus või muu täitmisele pööratav dokument. Täitemenetlus on reguleeritud Eesti Vabariigi seadustega, eriti täitemenetluse seadustikuga, mis on kättesaadav Riigi Teataja kodulehel.
Täitemenetlus algab siis, kui võlausaldaja esitab avalduse täitmiseks või kohtulahendi täitmiseks. Pärast seda teeb kohtutäitur täiteotsuse ning alustab täitmismenetlust. Täitmisprotsessi käigus võib kohtutäitur teha mitmeid toiminguid, nagu võlgniku vara arestimine, võlgnevuse sissenõudmine või võlgniku vara müük.
Täitemenetluse käigus on oluline tähelepanu pöörata täitmiskuludele, mis võivad olla märkimisväärsed. Täitmiskulud hõlmavad kohtutäituri teenuseid, kohtukulud, võlgnevuse sissenõudmise kulud ja muud kulud, mis on seotud täitemenetlusega.
Täitemenetluse seadustik sätestab täpsemalt täitemenetluse erinevad etapid ja nõuded, mida kohtutäitur peab täitmisprotsessi käigus järgima. Täitemenetluse seadustik on oluline dokument, mida tuleks täitmisele pööratavate dokumentide koostamisel ja täitmisele pööramisel arvesse võtta.
Võlgniku roll ja kohustused
Võlgniku õigused ja kohustused
Täitemenetluses on võlgnikul nii õigused kui ka kohustused. Võlgniku õigused hõlmavad muuhulgas õigust saada teavet täitemenetluse kohta ning esitada vastuväiteid täitemenetluse käigus tehtud otsuste suhtes. Samuti on võlgnikul õigus esitada avaldus elatusmiinimumi jätmiseks võlgniku poolt eelistatud pangas.
Võlgniku kohustused hõlmavad aga muuhulgas kohustust esitada täiteasja kohta vajalikud andmed, nagu täiteasja number ja võlgniku andmed (nimi, isiku- või registrikood, kontaktandmed). Samuti on võlgnik kohustatud esitama kohtutäiturile teavet oma vara ja sissetuleku kohta.
Võlgniku sissetulek ja vara
Võlgniku sissetulek ja vara on täitemenetluses olulised tegurid. Võlgnik on kohustatud esitama kohtutäiturile teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sissetuleku hulka arvatakse kõik võlgniku teenitud tulud, nagu palgatulu, üüritulu, dividenditulu jne. Võlgniku vara hulka arvatakse kõik vara, millel on võlgnikul omandiõigus või valdusõigus.
Kui võlgnikul ei ole piisavalt vara või sissetulekut, et täita oma võlga, võib kohtutäitur võtta kasutusele täitemeetmeid, nagu näiteks võlgniku palgast või pangakontolt raha kinnipidamine. Kui võlgnikul on aga piisavalt vara või sissetulekut, et täita oma võlg, võib kohtutäitur võtta kasutusele täitemeetmeid, nagu näiteks vara müük või sissetulekult kinnipidamine.
Kohtutäituri roll ja kohustused
Kohtutäituri õigused ja kohustused
Kohtutäitur on ametnik, kes täidab kohtulahendi alusel võlausaldaja nõuet võlgniku vara suhtes. Kohtutäitur on seadusega antud pädevusega ning tema tegevus on seaduslikult kontrollitud. Kohtutäituril on õigus teha kõiki vajalikke toiminguid võlgniku vara suhtes, kuid samal ajal on tal ka kohustus seadusi järgida.
Kohtutäituril on õigus kasutada kõiki seadusega lubatud meetodeid, et tagada võlausaldaja nõude täitmine. Selleks võib kohtutäitur teha järgmisi toiminguid:
- vara arestimine ja müük
- sissetuleku arestimine
- konto arestimine
- vara hoidmine
- võlgniku vara üleandmine võlausaldajale
Kohtutäituril on kohustus täita oma tööd seaduslikult ja ausalt. Ta peab tagama, et tema tegevus vastab seadusele ning et ta ei riku võlgniku õigusi. Kohtutäitur peab olema erapooletu ja tegutsema nii võlausaldaja kui ka võlgniku huvides.
Kohtutäituril on ka kohustus tagada võlgniku õiguste kaitse. Ta peab tagama, et võlgnikule jääb piisavalt vahendeid elamiskulude katmiseks ning et tema vara arestimine ei ole ebaproportsionaalne. Kohtutäitur peab tagama, et tema tegevus ei kahjusta võlgniku tervist, turvalisust ega heaolu.
Võlausaldaja ja sissenõudja rollid
Täitemenetluse puhul on võlausaldajal ja sissenõudjal oluline roll. Võlausaldaja on isik, kellel on nõue võlgniku vastu. Nõue võib olla rahaline või mitte-rahaline. Sissenõudja on aga isik, kes tegeleb võlausaldaja õiguste kaitsmisega ning püüab nõude sissenõudmist ellu viia.
Võlausaldaja peab esitama täitemenetluse algatamiseks täitmisavalduse kohtutäiturile. Täitmisavalduses peab olema märgitud võlausaldaja andmed, nagu nimi, elu- või asukoht, sidevahendid ja pangarekvisiidid. Samuti tuleb täitmisavalduses märkida võlgniku andmed, nagu nimi, elu- või asukoht ning sidevahendid.
Sissenõudja ülesanne on võlausaldaja õiguste kaitsmine ning nõude sissenõudmise elluviimine. Sissenõudja peab esitama täitmisavalduse kohtutäiturile ning tagama, et täitemenetlus toimuks seaduslikult ja õiglaselt. Sissenõudja peab jälgima täitemenetluse kulgu ning vajadusel esitama täiendavaid dokumente või tõendeid.
Täitedokumendid ja sundtäitmine
Täitedokumendid on õigusaktid või muud dokumendid, mis annavad kohtutäiturile õiguse sundida võlgnikku täitma oma kohustusi. Täitedokumendid võivad olla kohtulahendid, täitekorraldused, notariaalsed aktid, lepingud ja muud dokumendid, mis on täitmisele võetavad vastavalt seaduses sätestatud korrale.
Sundtäitmine on täitemenetluse oluline osa, mille käigus kasutatakse erinevaid sunnivahendeid võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Sundtäitmine võib hõlmata vara arestimist, pangaarvete külmutamist, sissetulekute arestimist ja muud tüüpi sunnivahendeid.
Kohtutäituril on õigus kasutada sundtäitmist ainult täitedokumendi alusel. Sundtäitmine on alati seaduslik ja võlgnik peab täitma oma kohustused vastavalt täitedokumendis sätestatud tingimustele.
Täitemenetluse käigus võib kohtutäitur kasutada sundtäitmist ainult seaduses sätestatud korras. Sundtäitmine peab olema proportsionaalne võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Kohtutäituril on õigus kasutada sundtäitmist ainult juhul, kui võlgnik ei täida oma kohustusi vabatahtlikult.
Täitemenetluse tasud ja maksumus
Täitemenetlusega seotud tasud ja maksumus sõltuvad paljudest faktoritest, sealhulgas täitemenetluse tüübist, täitetoimingu keerukusest ning kohtutäituri poolt tehtud töö mahust.
Täitemenetluse tasud on ette nähtud seadusega, mis reguleerib täitemenetlust. Täitemenetluse tasud on kohtutäituri teenustasu, riigilõiv ja täitetoimingu kulud. Kohtutäituri teenustasu on tasu kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus tehtud töö eest. Riigilõiv on tasu riigi poolt täitemenetlusele tehtud kulutuste eest. Täitetoimingu kulud on kulud, mis on seotud täitetoimingu teostamisega.
Kohtutäituri teenustasu suurus sõltub täitemenetluse keerukusest ja kohtutäituri poolt tehtud töö mahust. Tasu suurus on fikseeritud seadusega ning see võib olla erinev sõltuvalt täitemenetluse tüübist. Tasu suurus võib olla ka erinev sõltuvalt sellest, kas täitemenetluse käigus on võetud kasutusele täiendavad meetmed või mitte.
Riigilõivu suurus sõltub samuti täitemenetluse tüübist ning see on kohustuslik tasuda enne täitemenetluse algatamist. Riigilõivu suurus võib olla erinev sõltuvalt sellest, kas täitemenetluse käigus on võetud kasutusele täiendavad meetmed või mitte.
Täitetoimingu kulud on kulud, mis on seotud täitetoimingu teostamisega. Täitetoimingu kulud võivad hõlmata erinevaid kulusid, nagu näiteks kinnisasja müügi või oksjonil müümise kulud. Täitetoimingu kulud võivad olla tasuta, kui täitetoimingut ei ole vaja teostada.
Justiitsministeeriumi roll täitemenetluses
Täitemenetlus on oluline osa Eesti õigussüsteemist ja Justiitsministeeriumil on selles menetluses oluline roll. Meie vastutusala hõlmab tsiviilkohtu- ja täitemenetlusõigust ning meie ülesandeks on tagada, et täitemenetlus toimuks õiglaselt ja tõhusalt.
Justiitsministeeriumi kohustuste hulka kuulub täitemenetlusregistri haldamine, mis on oluline vahend täitemenetluse teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Registri kaudu on võimalik saada teavet täitemenetluse kohta ning kontrollida, kas isikul on täitemenetluses võlgnevusi või mitte.
Lisaks täitemenetlusregistri haldamisele vastutab Justiitsministeerium ka täitemenetluse seadustiku väljatöötamise ja muutmise eest. Meie eesmärk on tagada, et täitemenetlus oleks efektiivne ja vastaks kaasaegsetele nõuetele ning et täitemenetlusega seotud kulud oleksid mõistlikud ja proportsionaalsed.
Justiitsministeeriumi ülesandeks on ka kohtutäiturite tegevuse järelevalve teostamine. Meie eesmärk on tagada, et kohtutäiturid täidaksid oma ülesandeid õiglaselt ja erapooletult ning et nende tegevus vastaks õigusaktide nõuetele.
Kohtulahendid täitemenetluses
Täitemenetlus on protsess, mille käigus täidetakse jõustunud kohtuotsusest või muust täitedokumendist tulenevat nõuet. Täitemenetluse käigus on tähtis roll kohtulahenditel, eriti kui tegemist on kohtuotsusega.
Kohtuotsus on kohtu poolt tehtud otsus, mis on jõustunud ja täidetav. Kohtuotsuse täitmine on täitemenetluse oluline osa. Täitemenetluse seadustik sätestab täitemenetluse erinevad etapid, mille käigus kohtuotsuse täitmine toimub.
Halduskohtu lahendid on samuti täitedokumendid, mida saab täitemenetluses täita. Halduskohtu lahendite täitmisel tuleb arvestada, et täitemenetluse seadustikus sätestatud täitmisviisid võivad erineda tsiviilkohtumenetlusest.
Kohtulahendid on täitemenetluses olulised ka seetõttu, et täitemenetluse seadustik sätestab täitedokumentide täitmise tähtaja. Kui tähtaeg on möödas, on võlgnikul õigus taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu.
Pankrotimenetlus ja maksejõuetus
Pankrotimenetlus on seaduslik menetlus, mis algab kohtumäärusega pankroti väljakuulutamisest. Pankrot on defineeritud kui võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena ning selle käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
Pankrotimenetluse käigus võib võlgniku kohustustest vabastada, kui võlgnik on teinud kõik endast oleneva võla tasumiseks ja tal pole võimalik võlga tasuda. Kohustustest vabastamise menetlus algab pärast pankrotimenetluse lõppu.
Pankrotiseaduse rakendamine täitemenetluses
Pankrotiseadus reguleerib ka täitemenetlust. Kui võlgnik ei täida võlausaldaja nõudeid, võib võlausaldaja esitada täitemenetluse avalduse. Täitemenetlus võib lõppeda ka võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
Täitemenetluse käigus võib võlgnikul olla võimalik esitada vastuväide, kui võlgnikul on vastuväiteid võlausaldaja nõude suhtes. Vastuväite esitamise tähtaeg on 15 päeva alates täitemenetluse teate kättesaamisest.
Elatis ja lapse elatis täitemenetluses
Täitemenetlus on sageli vajalik, kui võlgnik ei ole valmis või ei suuda maksta lapsele elatist. Elatis on lapse igakuine rahaline toetus, mida lapsele makstakse tema igapäevaste vajaduste katmiseks. Kui elatise maksmine jääb võlgniku poolt tegemata, siis on lapsevanemal õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes alustab täitemenetlust.
Kohtutäituril on õigus otsida võlgniku vara ja vara leidmiseks läbi otsida võlgniku valduses olevad ruumid ja maatükid. Elatise täitmiseks võib kohtutäitur rahuldada võlgniku varast, nagu kontol olev raha, tööandja käest võlgniku palk, kinnisvara, vallasvara ja varalised õigused.
Kui elatise maksmine jääb võlgniku poolt tegemata, siis on võimalik taotleda täitemenetlusaegset elatisabi. Elatisabi on riigi poolt makstav rahaline toetus, mis aitab tagada lapse igapäevaseid vajadusi, kui elatist ei ole võimalik saada võlgnikult. Elatisabi taotlemiseks tuleb esitada taotlus kohtutäiturile.
Täitemenetluse lõpetamine
Täitemenetluse lõpetamine on oluline protsess, mis võib toimuda mitmel erineval viisil. Täitemenetluse seadustik näeb ette mitmeid erinevaid aluseid, mille alusel täitemenetlus lõpetatakse.
Üks levinumaid aluseid on täitmise aegumine. Kui täitemenetluse võlgnik ei tasu oma võlga määratud tähtaja jooksul, võib täitemenetlus lõpetada täitmise aegumise tõttu. Täitmise aegumise tähtaeg on üldjuhul kolm aastat, kuid see võib erinevate asjaolude tõttu pikeneda.
Teine alus täitemenetluse lõpetamiseks on võla tasumine. Kui võlgnik tasub oma võla täitemenetluse käigus, võib täitemenetlus lõpetada. Sel juhul tuleb täitemenetluse lõpetamiseks esitada kohtutäiturile vastav avaldus.
Lisaks võivad täitemenetluse lõpetamise aluseks olla ka muud asjaolud, näiteks täitemenetluse võlgniku surm või pankrot. Täitemenetluse lõpetamise aluseks võib olla ka kohtuotsus või muu õigusakt.
Täitemenetluse lõpetamise aluseks võib olla ka kohtutäituri otsus. Kui kohtutäitur leiab, et täitemenetluse jätkamine ei ole otstarbekas või kui täitmiseks esitatud nõue on rahuldatud, võib ta täitemenetluse lõpetada.
Täitemenetluse spetsialistid ja informatsioon
Täitemenetluses on palju spetsialiste, kes aitavad tagada selle sujuva kulgemise. Meie seas on kohtutäiturid, kes on pädevad täitemenetlust läbi viima. Kohtutäiturid on kogenud spetsialistid, kes tunnevad seadusi ja määrusi, mis reguleerivad täitemenetlust. Nad on ka hästi kursis kohtusüsteemi toimimisega ja on võimelised aitama võlgnikel ja sissenõudjatel lahendada nende probleeme.
Kohtutäiturid on kohustatud tagama, et täitemenetlus vastab seadustele ja määrustele ning et kõik osapooled saavad õiglast kohtlemist. Nad on ka vastutavad täitemenetluse dokumentide koostamise ja haldamise eest ning tagavad, et kõik täitemenetlusega seotud kulud on õiglased ja mõistlikud.
Täitemenetluse spetsialistid võivad olla ka advokaadid, kes osalevad võlgniku ja sissenõudja vahelistes läbirääkimistes või kohtuvaidlustes. Nad võivad aidata võlgnikul ja sissenõudjal mõista nende õigusi ja kohustusi ning leida lahendusi, mis on vastuvõetavad mõlemale poolele.
Täitemenetlusega seotud informatsioon on kättesaadav paljudes allikates. Näiteks on Justiitsministeeriumi veebisaidil olemas täitemenetluse seadustik, mis sisaldab kogu vajalikku teavet täitemenetluse kohta. Samuti on olemas palju teisi õigusalaseid veebisaite, mis võivad pakkuda täiendavat informatsiooni täitemenetluse kohta.
Arestimisakt ja krediidiasutused Täitemenetluses
Täitemenetlus on protsess, mille käigus võlausaldaja saab sundida võlgnikku täitma kohtuotsust või muud täitedokumenti. Üks täitemenetluse oluline osa on võlgniku vara arestimine. Arestimisakt on täitemenetluse dokument, mis kirjeldab, millist vara on arestitud. Krediidiasutused võivad olla seotud täitemenetlusega, kui võlgnikul on pangakonto või laen.
Kui võlgnikul on pangakonto, võib täitur arestida selle konto ja sellel olevad vahendid. Kui krediidiasutus saab teada, et nende kliendi pangakonto on arestitud, peavad nad sellest teavitama täiturit. Krediidiasutus peab ka blokeerima konto, et tagada, et võlgnik ei saaks kontolt raha välja võtta.
Kui võlgnikul on laen, võib täitur arestida laenu tagatiseks oleva vara. Krediidiasutus peab teavitama täiturit, milline vara on laenu tagatiseks. Kui vara on arestitud, ei saa krediidiasutus seda müüa, enne kui täitur annab loa.
Kui krediidiasutus ei täida täiturite nõudeid, võib täitur taotleda kohtult sanktsioone. Krediidiasutus võib ka ise taotleda kohtult täiturite tegevuse peatamist, kui nad leiavad, et täiturid on toiminud ebaseaduslikult.
Tööandja roll täitemenetluses
Tööandja roll täitemenetluses on oluline, kuna võlgniku sissetulekute arestimine on üks võimalus võla sissenõudmiseks. Kohtutäitur võib võlgniku tööandjale kätte toimetada sissetuleku arestimisakti, mille kohaselt peab tööandja kinni pidama osa töötaja töötasust ning kandma selle kohtutäiturile üle.
Kui tööandja saab sissetuleku arestimisakti, siis peab ta täitma selle sisu. Tööandja peab kinni pidama osa töötaja töötasust ning kandma selle kohtutäiturile üle. Tööandja peab järgima täpselt sissetuleku arestimisaktis määratud summasid ning tähtaegu.
Tööandja võib saada sissetuleku arestimisakti ka siis, kui töötaja pole võlgnik, kuid töötaja abikaasa või laps on võlgnik. Sellisel juhul peab tööandja kinni pidama osa töötaja töötasust ning kandma selle kohtutäiturile üle vastavalt sissetuleku arestimisaktis määratud summasid ning tähtaegu.
Kui tööandja ei täida sissetuleku arestimisaktis määratud kohustusi, võib kohtutäitur esitada tööandjale sunniraha määramise taotluse. Sunniraha määramise otsus võib olla kuni 320 eurot.
Sissenõudmine kohtus
Kui võlgnik ei ole tasunud oma võlga pärast sissenõude teatise saatmist, siis võib sissenõudja pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumiseks tuleb esitada hagiavaldus koos täitedokumendiga. Hagiavalduses tuleb esitada nõude sisu ja suurus, samuti tõendid võla olemasolu kohta.
Kohtu menetlus algab hagiavalduse registreerimisega. Pärast registreerimist määratakse kohtuistung, kus võlgnikule antakse võimalus vastuväiteid esitada. Kui võlgnik ei esita vastuväiteid või kui vastuväited ei ole põhjendatud, siis võib kohus teha otsuse võlgniku kohustuse täitmiseks.
Kui kohus teeb otsuse võlgniku kohustuse täitmiseks, siis võib sissenõudja alustada täitemenetlust. Täitemenetluse käigus võib kohtutäitur võtta võlgniku vara arestimise alla ja müüa selle võla katteks. Kui võlgnikul ei ole vara, mida arestida, siis võib kohtutäitur võtta kasutusele muud sundmeetmed, nagu näiteks palgalt kinnipidamine.
On oluline märkida, et täitemenetluse alustamiseks on vaja täitedokumenti, mis tõendab võla olemasolu. Kui täitedokumenti ei ole või kui dokument ei vasta seaduse nõuetele, siis ei saa täitemenetlust alustada.
