Võlaõigus on laia õigussuhete valdkonda hõlmav õigusvaldkond, mis reguleerib nii lepingutel põhinevaid võlasuhteid kui ka lepingu väliseid võlasuhteid. Võlasuhe on kahe isiku vaheline õigussuhe, mille peamiseks aluseks on lepingud. Üheks selliseks näiteks on üürisuhted, mis on samuti reguleeritud võlaõigusseaduses.
Võlaõigusseadus reguleerib võlasuhteid ning sätestab nende tekkimise, muutumise ning lõppemise alused. Võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ning muust seadusest tulenevast alusest. Võlasuhe võib olla nii rahaline kui ka mitte-rahaline.
Võlaõiguse alused hõlmavad järgmisi põhimõtteid: hea usu põhimõte, mõistlikkus, dispositiivsus, lepinguvabadus ning lepingute siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte tähendab, et võlasuhtes peavad pooled käituma ausalt ja mõistlikult ning arvestama teise poole huve. Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et võlasuhtes peavad pooled käituma tavaliselt oodataval viisil ning arvestama ühiskonna normidega. Dispositiivsus tähendab, et võlasuhtes kehtivad pooled ise kokku lepitud tingimused ning seadusandja sekkub ainult juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud. Lepinguvabadus tähendab, et pooled võivad sõlmida lepinguid vastavalt oma vabale tahtele ning huvi. Lepingute siduvuse põhimõte tähendab, et lepingus kokkulepitud tingimused on pooltele siduvad ja neid tuleb täita.
Võlaõiguse alused hõlmavad ka kohustuse lõppemise aluseid, mis on kohane täitmine, lepingu ühepoolne lõpetamine, poolte kokkulangemine, tasaarvestus ning muud seadusest tulenevad alused. Tasaarvestus on võlaõiguse oluline instituut, mis võimaldab võlasuhtes olevatel pooltel tasuda omavahel vastastikused nõuded ning vähendada sellega võla suurust.
Võlasuhted
Võlasuhe on õigussuhe, mis tekib kahe isiku vahel, kus üks isik (võlgnik) on kohustatud tegema teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätma selle tegemata. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida lepingu alusel või ilma lepinguta.
Lepingu alusel tekkinud võlasuhe on lepinguväline või lepinguline. Lepinguväline võlasuhe tekib siis, kui võlgnik on võtnud vastu võlausaldaja poolt pakutud teene või kui võlgnik on võtnud vastu võlausaldaja poolt saadetud kauba. Lepinguline võlasuhe tekib siis, kui pooled on sõlminud lepingu, milles on kokku lepitud võlgniku kohustus teha teatud tegevusi või jätta need tegemata.
Võlasuhted võivad olla ka seadusega reguleeritud. Näiteks võib võlasuhe tekkida seaduse alusel, kui võlgnik on kohustatud maksma riigile makse või kui võlgnik on kohustatud tasuma kohtumenetluse kulud.
Võlasuhted võivad olla ka kolmanda isiku suhtes. Näiteks võib kolmas isik olla lepingupool, kes on võtnud enda kanda võlgniku kohustused võlausaldaja ees. Kolmas isik võib olla ka võlgniku käendaja, kes vastutab võlausaldaja ees võlgniku kohustuste täitmise eest.
Lepingud
Leping on võlaõiguslik õigussuhe kahe või enama isiku vahel, mis võib olla kas kirjalik või suuline. Lepinguga määratakse kindlaks lepingupoolte õigused ja kohustused, ning lepingu täitmise viis ja tähtaeg. Lepingud võivad olla erinevat tüüpi, sõltuvalt sellest, millist õigussuhet lepingu sõlmimisega reguleeritakse.
Üks levinumaid lepingutüüpe on müügileping, mis reguleerib müüja ja ostja vahelist õigussuhet, kus müüja annab ostjale üle müüdava asja omandiõiguse ning ostja maksab selle eest kokkulepitud hinna. Laenuleping reguleerib laenuandja ja laenusaaja vahelist õigussuhet, kus laenuandja annab laenusaajale laenu ja laenusaaja maksab selle tagasi kokkulepitud tingimuste kohaselt.
Kinkeleping reguleerib kingituse andmise õigussuhet, kus kingisaaja saab kingituseks kingisaaja vara ning kingisaaja saab vastutasuks kingituse eest tänutäheks midagi. Käsundusleping reguleerib käsundiandja ja käsundisaaja vahelist õigussuhet, kus käsundiandja annab käsundisaajale ülesande midagi teha ning käsundisaaja teeb selle eest käsundiandjale vastavalt kokkulepitud tingimustele.
Üürileping reguleerib üürileandja ja üürniku vahelist õigussuhet, kus üürileandja annab üürnikule kasutada üüritava vara ning üürnik maksab selle eest kokkulepitud üüriraha. Töövõtuleping reguleerib tööandja ja töövõtja vahelist õigussuhet, kus tööandja annab töövõtjale ülesande midagi teha ning töövõtja teeb selle eest tööandjale vastavalt kokkulepitud tingimustele.
Võõrandamislepingud reguleerivad vara võõrandamist, kasutuslepingud vara kasutamist. Maaklerileping reguleerib maakleri ja tema kliendi vahelist õigussuhet, kus maakler aitab kliendil leida sobiva vara või teenuse ning saab selle eest tasu. Komisjonileping reguleerib kauba müüki komisjonärile, kes müüb kauba edasi kolmandale isikule. Veoleping reguleerib kauba vedamist, hoiuleping kauba hoiustamist.
Vahetusleping reguleerib kahe või enama isiku vahelist vara vahetamist, faktooringuleping faktooringu teenuse osutamist ning liisinguleping liisinguandja ja liisinguvõtja vahelist õigussuhet. Litsentsileping reguleerib teise isiku intellektuaalomandi kasutamist, frantsiisileping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahelist õigussuhet.
Tervishoiuteenuse osutamise leping reguleerib tervishoiuteenuse osutamist ning teenuse osutamise lepingud teenuse osutamist. Tarbijakäendusleping reguleerib käendaja vastutust tarbija kohustuste täitmise eest. Ehitise ajutise kasutamise leping reguleerib ajutist ehitise kasutamist ning tasuta kasutamise leping reguleerib vara tasuta kasutamist.
Lepingusõlmimine
Lepingusõlmimine on võlaõiguse keskne teema, kuna leping on peamine vahend õigussuhete loomiseks. Leping on kokkulepe kahe või enama isiku vahel, millega üks pool (pakkumuse esitaja) teeb ettepaneku teisele poolele (pakkujale) sõlmida leping vastavalt kindlatele tingimustele.
Lepinguvabadus on lepinguõiguse alusprintsiip, mis tähendab, et pooled võivad ise valida, kellega nad soovivad lepingut sõlmida, milliseid tingimusi lepingus sätestada ja millal leping lõpetada. Samuti on pooled vabad leppima kokku lepingu sisus, kuid peavad seejuures järgima seadusest tulenevaid piiranguid.
Lepingu sõlmimise praktika kohaselt tuleb lepingus sätestada vähemalt lepingu eseme, hinna ja maksetähtaja tingimused. Lisaks võivad pooled kokku leppida ka muudes tingimustes, näiteks leppetrahvis või vastutuse piirangutes.
Lepingu sõlmimisel tuleb olla tähelepanelik, et leping oleks selgelt ja üheselt mõistetav ning vastaks mõlema poole ootustele. Enne lepingu allkirjastamist tuleks kindlasti tutvuda lepingu tingimustega ning vajadusel küsida selgitusi.
Lepingutäitmine
Leping on kokkulepe kahe või enama isiku vahel, mille alusel üks isik (võlgnik) kohustub tegema teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätma selle tegemata. Lepingu täitmine on lepinguosaliste kohustus.
Lepingu täitmiseks on oluline tähtaeg, milleks võlgnik peab täitma oma kohustused. Maksetähtaja eiramine võib kaasa tuua leppetrahvi või viivise tasumise kohustuse. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi õigeaegselt, on võlausaldajal õigus nõuda täitmist kohtu kaudu.
Nt. kasiinod võivad soovida sõlmida lepingu mis kuulub võlaõiguse alla. Leping tuleks kindlasti eelnevalt hoolikalt läbi lugeda. Lepingu õige mõistmine ja täitmine aitab vältida õiguslikke vaidlusi.
Mõnikord võib lepingu täitmine olla takistatud vääramatu jõu tõttu, mis on väljaspool lepinguosaliste kontrolli. Sellisel juhul ei vastuta võlgnik lepingu täitmata jätmise eest.
Lepingu täitmisel tuleb järgida hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid. See tähendab, et lepinguosalised peavad käituma ausalt ja mõistlikult ning hoiduma lepingu rikkumisest.
Tagatised
Võlaõiguses on tagatised olulised vahendid võlausaldaja nõude tagamiseks. Tagatised võivad olla erinevad, näiteks käendus, tagatisraha, omandireservatsioon, pandiõigus, pant või hüpoteek. Tagatised võivad olla seotud nii füüsilise kui ka juriidilise isiku poolt antud nõuetega.
Käendus on lepinguline tagatis, kus üks isik ehk käendaja võtab enda peale kohustuse tasuda võlausaldajale võlgniku nõue, kui võlgnik ise seda ei tee. Käenduslepingus määratakse kindlaks käendaja vastutusala, mis võib olla kas täielik või osaline. Käendajal on õigus nõuda võlgnikult tagasi kõik summad, mida ta on võlausaldajale tasunud.
Tagatisraha on raha, mida võlgnik annab võlausaldajale tagatisena, et tagada oma kohustuste täitmine. Kui võlgnik täidab oma kohustused, siis tagatisraha tagastatakse talle. Kui võlgnik aga ei täida oma kohustusi, siis võlausaldajal on õigus tagatisraha kasutada võla katteks.
Omandireservatsioon on lepinguline tagatis, kus müüja jätab endale õiguse müüdud asja omandiõigusele teatud ajaks. Kui ostja ei täida oma kohustusi, siis müüjal on õigus müüdud asi tagasi võtta.
Pandiõigus on võlausaldaja õigus nõuda tagatiseks panditud asja võõrandamist või selle väärtuse realiseerimist, kui võlgnik ei täida oma kohustusi. Pantimislepingus määratakse kindlaks pandiõiguse ulatus ja tingimused.
Hüpoteek on kinnisasja pandiõigus, mille puhul võlausaldajal on õigus nõuda tagatiseks panditud kinnisasja müüki või selle väärtuse realiseerimist, kui võlgnik ei täida oma kohustusi. Hüpoteegi seadmiseks sõlmitakse hüpoteegileping, milles määratakse kindlaks hüpoteegi ulatus ja tingimused.
Õigusabi
Meie juristid saavad pakkuda võlaõiguse alal nõu ja abi. Meie kogenud juristid saavad aidata teid kõigis võlaõigusega seotud küsimustes, sealhulgas võlasuhetes, lepinguõiguses ja võlgade sissenõudmises.
Meie nõustamisteenused hõlmavad kiirnõustamist, videonõustamist, telefoninõustamist, veebinõustamist ja kohtumisega nõustamist. Meie juristid on valmis teid aitama igal viisil, mis teile kõige paremini sobib.
Võlaõiguslikud Probleemid
Võlaõiguslikud probleemid võivad tekkida erinevatest olukordadest, nagu näiteks lepingute täitmine, võlatunnistused, kahju õigusvastane tekitamine, tarbijakaitse, kompromissid, alusetu rikastumine, inkasso, tasu avalik lubamine, aegumistähtaeg ja kohtumenetlus. Selles osas käsitleme mõningaid neist probleemidest.
Üks võlaõiguslike probleemide näide on võlatunnistus. Võlatunnistus on kirjalik dokument, millega võlgnik tunnistab võla olemasolu või kinnitab selle tasumist. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne või deklaratiivne. Konstitutiivne võlatunnistus loob uue võlasuhte, samas kui deklaratiivne võlatunnistus kinnitab juba olemasolevat võlasuhet. Võlatunnistusega seotud probleemid võivad tekkida siis, kui võlatunnistus on ebaõiglane või kui võlatunnistus on kehtetu.
Teine võlaõiguslik probleem on kahju õigusvastane tekitamine. See tähendab, et üks isik on tekitanud teisele isikule kahju, mis on vastuolus seadusega. Kahju õigusvastase tekitamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue võib hõlmata nii varalisi kui ka mittevaralisi kahjusid.
Kolmas võlaõiguslik probleem on tarbijakaitse. Tarbijakaitsega seotud probleemid võivad tekkida siis, kui tarbijale on müüdud defektne või vale toode või teenus. Tarbijal on õigus nõuda müüjalt kahju hüvitamist või toote või teenuse asendamist.
Lisaks võivad võlaõiguslikud probleemid tekkida ka kompromisside, alusetu rikastumise, inkasso, tasu avaliku lubamise, aegumistähtaegade ja kohtumenetlustega seoses. Kõik need probleemid nõuavad tähelepanu ja lahendamist vastavalt seadusele ja võlaõiguslikele normidele.
Finantsasutused
Finantsasutused on olulised võlaõiguse valdkonnas, kuna nad pakuvad erinevaid teenuseid, mis on seotud võlaõigusega. Meie artiklis vaatleme lähemalt mõningaid finantsasutusi, mis on seotud võlaõigusega.
Tarbijakrediit
Tarbijakrediit on finantsteenuse liik, mis võimaldab tarbijal laenata raha, et rahastada oma igapäevaseid vajadusi, nagu näiteks kodu remont, auto ostmiseks jne. Tarbijakrediidi pakkujad on tavaliselt pangad, kuid ka teised finantsasutused pakuvad seda teenust. Tarbijakrediidi pakkujad peavad järgima tarbijakaitse seadusi, mis hõlmavad näiteks laenulepingu selget ja arusaadavat sõnastust ning laenuandja kohustust hinnata tarbija maksevõimet.
Faktooringuleping
Faktooringuleping on finantsteenuse liik, mis võimaldab ettevõtetel müüa oma võlgnevusi faktooringufirmale, kes omakorda ostab neid võlgnevusi soodushinnaga. Faktooringuleping võib olla kas avatud või salajane. Avatud faktooringulepingu korral on võlausaldaja teadlik faktooringulepingust, salajase faktooringulepingu korral aga mitte. Faktooringulepingud võivad olla kas ühekordsed või püsivad.
Kontinentaaleuroopa
Kontinentaaleuroopa on finantsteenuse liik, mis võimaldab ettevõtetel vahetada valuutasid. See teenus on oluline ettevõtetele, kes tegelevad rahvusvahelise kaubandusega, kuna see võimaldab neil vältida valuutakursside kõikumisi. Kontinentaaleuroopa teenuseid pakuvad tavaliselt pangad ja muud finantsasutused.
Krediidilepingud
Krediidilepingud on finantsteenuse liik, mis võimaldab tarbijatel võtta laenu, et rahastada oma igapäevaseid vajadusi. Krediidilepingud võivad olla kas avatud või suletud. Avatud krediidilepingu korral on tarbijal võimalik laenata raha vastavalt oma vajadustele ja maksevõimele, suletud krediidilepingu korral aga on laenusumma fikseeritud.
Väärtusepaberid
Väärtusepaberid on finantsteenuse liik, mis võimaldab investeerida raha erinevatesse väärtpaberitesse, nagu näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse jne. Väärtusepaberitega kauplemine on seotud erinevate riskidega, kuid samas võib see olla ka väga tulus.
Maksekäsund
Maksekäsund on finantsteenuse liik, mis võimaldab ühele isikule maksta raha teisele isikule. Maksekäsundit saab teha nii panga kaudu kui ka muude finantsasutuste kaudu.
Arveldused
Arveldused on finantsteenuse liik, mis võimaldab ettevõtetel teha makseid oma partneritele. Arveldused võivad olla kas siseriiklikud või rahvusvahelised.
Ekspedeerimisleping
Ekspedeerimisleping on finantsteenuse liik, mis võimaldab ettevõtetel transportida kaupu ühest kohast teise. Ekspedeerimislepingud võivad olla kas siseriiklikud või rahvusvah
