Tööaeg ja Tööpäev
Tööaja Kestus
Tööaja kestus on üks töö- ja puhkeaja seaduse alustalasid. Seaduse kohaselt ei tohi tööaeg ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta Tööelu portaali andmetel. Tööaja kestus on reguleeritud seadusega, et tagada töötajate tervis ja ohutus ning vältida tööandjate tööjõu kuritarvitamist.
Tööaja Korraldus
Tööaja korralduse alused on samuti töö- ja puhkeaja seaduses reguleeritud. Tööaja alguse ja lõpu aeg on märgitud kas töölepingus, töökorralduse reeglites või tööajakavas Eesti.ee andmetel. Tööaja korraldus peaks tagama tööandjale tööjõu optimaalse kasutamise ning töötajatele piisava aja puhkamiseks ja taastumiseks.
Lühendatud Tööaeg
Lühendatud tööaeg on töö- ja puhkeaja seadusega reguleeritud tööaja korraldus, mis võimaldab töötajal töötada lühema tööajaga kui seadusega ettenähtud keskmine tööaeg Riigi Teataja andmetel. Lühendatud tööaja korraldus sobib hästi töötajatele, kes soovivad töötada osalise tööajaga või kes soovivad töötada teatud perioodidel lühema tööajaga.
Osaline Tööaeg
Osaline tööaeg on töö- ja puhkeaja seadusega reguleeritud tööaja korraldus, mis võimaldab töötajal töötada osalise tööajaga Riigi Teataja andmetel. Osaline tööaeg sobib hästi töötajatele, kes soovivad töötada vähem kui täiskoormusega või kes soovivad töötada teatud perioodidel lühema tööajaga.
Tööleping ja Tööandja
Töölepingu Seadus
Tööleping on leping kahe isiku vahel, kus üks isik (tööandja) kohustub andma teisele isikule (töötaja) tööd ja maksma talle selle eest tasu. Töölepingu seadus reguleerib tööandja ja töötaja vahelist suhet ning sätestab töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused.
Töölepingu seadus kehtib töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate suhtes. Seadus ei kohaldu töötajatele, kelle töö- ja puhkeaeg on reguleeritud muu seadusega.
Töölepingu seadus sätestab tööandja ja töötaja vastastikused õigused ja kohustused ning nende täitmise korra. Seadus sätestab ka töölepingu sõlmimise ja lõpetamise tingimused ja korra.
Juht
Tööandja võib määrata töötajale juhi ülesanded ja vastutuse. Juht peab tagama, et töö toimuks vastavalt töölepingule, kollektiivlepingule ja töö- ja puhkeaja seadusele. Juht vastutab töötajate juhtimise, töö organiseerimise ja töö tulemuste eest.
Juht peab tagama, et töötajatel on vajalikud töövahendid ja -tingimused ning et töötajad saavad vajalikku väljaõpet ja juhendamist. Juht peab tagama ka töötajate tervise ja ohutuse ning töökeskkonna nõuetele vastavuse.
Tööandja peab tagama, et juhil on piisavalt pädevust ja kogemusi juhi ülesannete täitmiseks. Juht peab omama vajalikke teadmisi ja oskusi töö organiseerimiseks, juhtimiseks ja töö tulemuste hindamiseks. Juht peab ka oskama suhelda töötajatega ning lahendada tööalaseid probleeme.
Töötaja ja Tööohutus
Töötervishoid ja tööohutus on töötaja ja tööandja jaoks väga oluline. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab töötajatele ja tööandjatele nõuded, et tagada tervislik ja ohutu töökeskkond. Selles jaotises käsitletakse töötaja rolli tööohutuse tagamisel.
Töövõime
Töövõime on töötaja füüsiline ja vaimne võimekus töö tegemiseks. Tööandja on kohustatud tagama töökeskkonna, mis vastab töötaja võimetele ja ei kahjusta tema tervist. Töötaja omakorda peab teatama tööandjale oma tervisest ja võimetest ning vajadusel taotleda töökorralduse kohandamist.
Väsimus
Väsimus on üks peamisi tööõnnetuste põhjuseid. Tööandja peab tagama, et töötajad ei töötaks üleliia pikki tunde ja et neil on piisavalt puhkeaega. Töötaja peab omakorda tagama, et ta on piisavalt puhanud ja võimeline tööd tegema.
Töökeskkonna Riskianalüüs
Tööandja on kohustatud tegema riskianalüüsi, et tuvastada töökeskkonna ohud ja võtta meetmeid nende kõrvaldamiseks. Tööandja peab tagama, et töötajad saavad vajalikud koolitused ja juhised, et nad oskaksid tööd teha ohutult ja tervist kahjustamata.
Puhkeaeg ja Ületunnitöö
Töö- ja puhkeaja seadus sätestab töötajatele mitmeid nõudeid seoses puhkeaja ja ületunnitööga. Puhkeaeg on tööaja kõrval oluline osa töö- ja eraelu tasakaalustamisel ning töötajate tervise ja heaolu tagamisel. Ületunnitöö on aga tööaja ületamine ning sellel on oma eripärad ja nõuded.
Iganädalane Puhkeaeg
Töötajal peab igapäevase tööaja järel jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. See tähendab, et töötaja peab saama ühe ööpäeva jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Kui töötaja töötab öösiti, võib tööandja selle asemel anda töötajale vähemalt 8-tunnise järjestikuse puhkeaja 24-tunni jooksul.
Lisaks igapäevasele puhkeajale on töötajal õigus ka igal nädalal saada puhkepäev, mida nimetatakse iganädalaseks puhkeajaks. Iganädalane puhkeaeg peab olema vähemalt 24 tundi järjestikune ning tööandja peab selle korraldama nii, et töötaja saaks kasutada oma puhkeaega võimalikult tõhusalt.
Vaheaeg
Tööandja peab tagama töötajale ka vaheaja, mille jooksul töötaja saab puhata ning toituda. Vaheaeg peab olema vähemalt 30 minutit pärast 6-tunnist tööd. Kui tööaeg kestab kauem kui 6 tundi, peab tööandja tagama töötajale ka täiendava vaheaja.
Ületunnitöö korral kehtivad erinevad nõuded puhkeaja ja vaheaja kohta. Kui töötaja teeb ületunnitööd, peab tööandja tagama talle lisaks 11-tunnisele järjestikusele puhkeajale ka vähemalt 8-tunnise järjestikuse puhkeaja 24-tunni jooksul. Vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit pärast 4-tunnist tööd.
Seadused ja Määrused
Töö- ja puhkeaja seadus on üks paljudest õigusaktidest, mis reguleerivad töökeskkonda Eestis. Seadus sätestab töötajate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused. Töö- ja puhkeaja seadus laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele, välja arvatud erandjuhud, mil töötajate puhkeaega reguleeritakse muude seaduste või Vabariigi Valitsuse määrustega.
Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsus on vastutav töö- ja puhkeaja seaduse täitmise eest. Valitsuse ülesanne on tagada, et seadus oleks kõigile tööandjatele ja töötajatele selge ning et selle täitmine oleks kohustuslik. Vabariigi Valitsus võib kehtestada ka täiendavaid määrusi, mis täpsustavad seaduses sätestatud nõudeid.
Õigusaktid
Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivad õigusaktid on samuti olulised töökeskkonna tagamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktid sätestavad tööandjate ja töötajate kohustused töökeskkonna ohutuse ja tervisekaitse tagamisel.
Lisaks on olemas ka teisi seadusi ja määrusi, mis võivad mõjutada töö- ja puhkeaja seaduse täitmist, näiteks liiklusseadus ja välismaalaste seadus. Seetõttu on oluline, et tööandjad ja töötajad oleksid kursis kõigi asjakohaste õigusaktidega ning täidaksid neid nõudeid.
Töö- ja Puhkeaeg
Töö- ja Puhkeaja seadus reguleerib töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate töö- ja puhkeaja kestust ning korraldust. Seadus kehtib kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele välja arvatud erandjuhud, mil töötajate puhkeaega reguleeritakse muude seaduste või Vabariigi Valitsuse määrustega.
Töövahetus
Töövahetuse all mõeldakse kahe tööpäeva vahelist aega, mis on vähemalt 11 tundi. Töövahetuse ajal peab töötaja saama puhata, et ta jõuaks taastuda ja valmistuda uueks tööpäevaks. Töövahetuse pikkus võib olla ka lühem kui 11 tundi, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud ning töötaja nõustub sellega.
Autoveo Korral
Autoveo korral kehtivad erireeglid, kuna seal on oluline tagada nii sõiduohutus kui ka kauba kiire ja turvaline transport. Autoveo korral on tööaja kestus lühem kui tavatöö korral. Tööaja kestus on kuni 9 tundi päevas ja kuni 56 tundi nädalas. Puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi järjest kahe tööpäeva vahel.
Sõiduaeg
Sõiduaeg on aeg, mille veokijuht veedab veokis sõites. Sõiduaeg on osa tööajast ja selle kestus on piiratud. Sõiduaeg ei tohi ületada 9 tundi päevas ja 56 tundi nädalas. Kui sõiduaeg on jõudnud piirini, peab veokijuht võtma puhkeaja. Puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi järjest kahe tööpäeva vahel.
Kollektiivleping ja Töötasu
Töö- ja puhkeaja seadus sätestab töötaja töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused. Kollektiivleping on tööandja ja töötajate vahel sõlmitav leping, millega määratakse kindlaks töötingimused, palgatingimused, töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused.
Kollektiivlepinguga võib kokku leppida ka töö- ja puhkeaja tingimustes. Töötasu on kindlaks määratud töötaja töölepingus või kollektiivlepingus. Töötasu suurus sõltub töö iseloomust, töö tulemustest, töötaja kvalifikatsioonist ja kogemustest ning tööandja majanduslikust olukorrast.
Kollektiivlepingus võib kokku leppida ka töötasu suuruses. Töötasu võib olla kindla summana või sõltuda töö tulemustest. Töötasu võib sisaldada ka lisatasusid, näiteks tööülesannete täitmise eest, tööaja ületundide eest või töötingimuste raskuse eest.
Kui töötaja töötab osalise tööajaga, siis töötasu arvutatakse proportsionaalselt tööajaga. Töötasu tuleb maksta töölepingus kokkulepitud ajal, kuid mitte harvem kui kord kuus. Töötasu maksmisega viivitamine on keelatud.
Eriiseloomuga Töö ja Allmaatöö
Töö- ja Puhkeaja Seadus kehtestab üldised töö- ja puhkeaja nõuded, kuid see ei kehti eriiseloomuga töödele ega allmaatööle. Eriiseloomuga töö hõlmab tööd, mis nõuab erilisi oskusi või teadmisi ning mida ei saa teha igapäevased töötajad. Allmaatöö hõlmab tööd, mis toimub maa all, näiteks kaevandustes või tunnelites.
Eriiseloomuga töö ja allmaatöö puhul on töö- ja puhkeaja nõuded erinevad, sest need tööd on ohtlikumad ja raskemad kui tavaline töö. Seetõttu on vajalikud erilised ohutusmeetmed ja töötajatele tuleb tagada piisav puhkeaeg.
Eriiseloomuga töö ja allmaatöö korral tuleb tööandjal tagada töötajatele sobivad töötingimused, sh piisav valgustus, ventilatsioon, temperatuur ja muud vajalikud tingimused. Samuti tuleb tagada töötajate tervisele ohutud töövahendid ja -riided.
Allmaatöö korral on eriti oluline tagada õigeaegne õhuvahetus ja suitsuärastus, et vältida töötajate tervise kahjustamist. Lisaks tuleb tagada piisav puhkeaeg, et töötajad saaksid taastuda raskustest töötingimustest ning vältida väsimusest tingitud vigastusi.
Eriiseloomuga töö ja allmaatöö korral on tööandjal kohustus tagada töötajate tervis ja ohutus ning järgida kõiki seadusega kehtestatud nõudeid. Tööandja peab tagama, et töötajad saavad piisavalt puhata ja taastuda, et tagada nende töövõime ning vältida vigastusi ja õnnetusi.
Töönädal
Töönädal on periood, mille jooksul töötaja peab täitma oma töökohustusi. Töö- ja puhkeaja seadus sätestab, et töönädal koosneb tavaliselt seitsmest päevast ning tööpäevade arv nädalas ei tohi ületada seitsme päeva keskmist arvu kaheksateistkümne nädala jooksul. Kui tööpäevade arv nädalas on vähem kui seitse, siis võib tööpäevade arv olla suurem kui seitsme päeva keskmine arv kaheksateistkümne nädala jooksul.
Töönädal on seadusega piiratud maksimaalse pikkusega. Töötaja tööaja kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada neljakümne kaheksa tundi seitsmepäevase töönädala jooksul. Kui töötaja töötab lühema nädalaga, siis on tema tööaja kestus proportsionaalselt lühem.
Töö- ja puhkeaja seadus sätestab ka, et töötaja peab puhkama vähemalt üheksa tundi järjest ööpäevas ning vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta. Tööpäev ei tohi ületada kaheksat tundi ööpäevas ning tööpäeva keskmine pikkus kaheksateistkümne nädala jooksul ei tohi ületada kaheksat tundi ööpäevas.
Kui töötaja töötab öösel, siis peab tööandja tagama talle piisava puhkeaja päeval. Töö- ja puhkeaja seadus sätestab, et töötaja peab puhkama vähemalt 12 tundi järjest 24 tunni kohta, kui tema tööaeg sisaldab vähemalt kolme tundi aega, mil töö on planeeritud ajavahemikus kell 23.00 kuni kell 06.00.
Töönädal on oluline tööaja reguleerimisel ning töö- ja puhkeaja seadus sätestab sellele kindlad piirangud ja nõuded. Tööandja peab tagama, et töötaja töö- ja puhkeaeg oleks seadusega kooskõlas ning töötingimused oleksid ohutud ja tervist säästvad.
Tööõigus
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid ja töötingimusi. Tööõigus tagab töötajate õigused ja kaitseb neid tööandjate ebaõiglase kohtlemise eest. Tööõigus hõlmab mitmeid seadusi, millest üks olulisemaid on Töö- ja Puhkeaja Seadus.
Töö- ja Puhkeaja Seadus sätestab töötajate töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused. Seadus laieneb kõigile töölepingu alusel töötavatele isikutele, välja arvatud erandjuhud, mil töötajate puhkeaega reguleeritakse muude seaduste või Vabariigi Valitsuse määrustega.
Töö- ja Puhkeaja Seadus sätestab, et töötajal peab olema igapäevane puhkeaeg vähemalt 11 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Iganädalane puhkeaeg peab olema 48 tundi järjest või summeeritud tööaja puhul 36 tundi järjest. Töötajal on õigus puhata vähemalt 30 minutit pärast 6-tunnist töötamist.
Töö- ja Puhkeaja Seadus sätestab ka tööaja piirangud. Töötaja tööaeg ei tohi ületada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Erandina on võimalik töötada kuni 12 tundi päevas, kui tööandja ja töötaja on selleks kokku leppinud ja kui tööaja ületamine on vajalik töö korraldamiseks või kui tegemist on hädaolukorraga.
Töö- ja Puhkeaja Seadus sätestab ka töötasu ja puhkusega seotud küsimused. Töötajal on õigus saada töötasu vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ning tööandja peab tagama töötajale vähemalt 28 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Töö- ja Puhkeaja Seadus on oluline seadus, mis kaitseb töötajate õigusi ja reguleerib töötingimusi. Seadus tagab töötajatele piisava puhkeaja ning tööaja piirangud, mis aitavad vältida tööandjate poolt ebaõiglast kohtlemist.