Õigusabi.ee

Haldusmenetluse seadus

Kui soovite sel teemal nõustamist siis meie jurist on meeleldi valmis õigusabi pakkuma.

Haldusmenetluse Seadus

Haldusmenetluse seadus on Eesti Vabariigi õigusakt, mis reguleerib haldusmenetluse läbiviimise põhimõtteid ja korda. Seadus kehtib haldusorganite avalik-õigusliku tegevuse puhul, mis on suunatud halduseväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

Haldusmenetluse seadus sisaldab haldusmenetluse üldosa ja eriosa. Haldusmenetluse üldosa sätestab haldusmenetluse üldpõhimõtted ja eriosa reguleerib konkreetseid haldusmenetluse liike.

Haldusmenetlus on haldusorganite tegevus, mis on suunatud halduseväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusmenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid.

Haldusorgan on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku ametiasutus või ametiisik, kelle pädevusse kuulub haldusmenetluse läbiviimine. Haldusorgan peab haldusmenetluses järgima seaduses sätestatud menetluspõhimõtteid.

Haldusakt on haldusorganite poolt välja antud õigusakt, mis on suunatud halduseväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Haldusakti saab vaidlustada halduskohtus.

Haldusmenetluse seadus sätestab ka kaalutlusõiguse põhimõtte, mis tähendab, et haldusorganil on õigus otsustada, millist lahendit antud juhul rakendada. Haldusorgan peab kaalutlusõigust kasutades lähtuma seadusest ning põhjendama oma otsust.

Halduskohtumenetlus ja Pädevus

Halduskohtumenetlus on haldusasjade lahendamise protsess, mille käigus halduskohtud teevad otsuseid haldusasjades. Halduskohtumenetluse seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra.

Halduskohtu pädevusse kuulub haldusasjade lahendamine. Haldusasju lahendavad kohtud on halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Halduskohtumenetluse seadustik sätestab halduskohtu pädevuse piirid ja ülesanded.

Halduskohtumenetluses on oluline roll pädevusel. Pädevus tähendab kohtu või kohtuniku õigust ja kohustust otsustada kindlaksmääratud asju. Pädevus jaguneb territoriaalseks ja materiaalseks pädevuseks. Territoriaalne pädevus määrab kohtu või kohtuniku pädevuse lahendada asju kindlal territooriumil. Materiaalne pädevus aga määrab kohtu või kohtuniku pädevuse lahendada kindlaid asju.

Halduskohtumenetluses on oluline teada ka toimingu mõistet. Toiming on haldusorgani tegevus, mis on suunatud õigusliku tagajärje tekkimisele. Haldusakt on aga haldusorgani üksikjuhtumi lahendamiseks antud kirjalik akt.

Halduskohtumenetluses on oluline mõista ka kolmanda isiku rolli. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või huve võib haldusmenetluse tulemus mõjutada. Kolmas isik võib osaleda haldusmenetluses menetlusosalisena.

Haldusleping ja Kaebus

Haldusleping on üks haldusakti liike, mis reguleerib avaliku võimu teostamist eraõiguslike isikutega. Halduslepingu sõlmimise aluseks on haldusorgani pädevus ning selles sätestatakse isikute õigused ja kohustused. Halduslepingu nõuetekohane avaldamata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust, vaid sellisel juhul leping ei kehti, kuna ta on jõustumata. Haldusleping on tühine, kui tühine oleks sama sisuga haldusakt või kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse.

Kaebus on haldusmenetluses üks võimalus, kuidas isik saab kaitsta oma õigusi. Kaebus on avaldus, millega isik pöördub haldusorganisatsiooni poole, et taotleda haldusakti või toimingu õiguspärasuse kontrolli. Kaebuse esitamise kohustuslikkus ja kaebetähtaja pikkus sõltuvad haldusakti liigist ja sellest, kas isikul on kaebamiseks õigus.

Ehitusvaldkonnas on kaebusõigus seotud ehitusloa andmise ja kehtetuks tunnistamisega. Kui haldusakti kehtivus on vaidlustatud, peab haldusorgan tagama kaebaja ärakuulamisõiguse ning kaebaja poolt esitatud asjaolude arvestamise. Haldusakti kehtivuse vaidlustamise korral tuleb kaebus esitada 30 päeva jooksul haldusakti teadasaamisest või teadasaamise võimalusest arvates.

Ettekirjutus on haldusakt, millega kehtestatakse isikule kohustus teha midagi või jätta midagi tegemata. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib haldusorgan rakendada sunnivahendeid. Ettekirjutuse vaidlustamine toimub kaebuse esitamise teel.

Haldusmenetluse seadus reguleerib haldusmenetlust ja selle korraldust. Seaduse ülesanne on tagada isiku õiguste kaitse ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus haldusakti või toimingu andmisel, mis peab vastama seadusele ning tagama isiku õiguste ja huvide kaitse. Põhiseadus sätestab, et igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ning nõuda nende parandamist või kustutamist, kui need on ebaõiged.

Halduskohtu Volitused ja Haldusleping

Halduskohtu volitused on sätestatud Halduskohtumenetluse seadustiku §3-s. Halduskohtu pädevusse kuulub haldusaktide ja toimingute seaduslikkuse kontrollimine ning muude haldusasjade lahendamine, mis on seadusega antud tema pädevusse. Halduskohtu kohtualluvus on sätestatud samas seadustikus §4-s. Halduskohtu pädevusse kuuluvad ka halduslepingud.

Halduslepingu sõlmimise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus, mis sätestab halduslepingu sõlmimise tingimused ja korra. Halduslepingu sõlmimisel on oluline selgitamiskohustus, mille kohaselt peab haldusorgan selgitama halduslepingu sõlmimise eesmärki, sisu ja tagajärgi. Halduslepingu sõlmimise eesmärk on tagada isiku õiguste kaitse ning ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomine.

Halduslepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et halduslepingu tingimused peavad olema kooskõlas seadusega ning isiku õiguste kaitse peab olema tagatud. Halduslepingu sõlmimiseks peab olema volitus ning volituse piirid ja kasutamise tingimused peavad olema kindlaks määratud.

Tõendamine halduskohtumenetluses on sätestatud Halduskohtumenetluse seadustiku §24-s. Tõendamise kohustus lasub haldusorgani ja halduskohtu peal. Haldusorgani ja halduskohtu otsused peavad põhinema tõenditele ning tõendite hindamisel tuleb arvestada tõendite usaldusväärsust ja vastavust tõendamise esitatud nõuetele.

Haldusmenetluse Läbiviimine

Haldusmenetluse läbiviimine on haldusasja menetlemise alus. Haldusmenetluse seaduse järgi tuleb haldusmenetlust läbi viia nii, et tagatakse otsuse tegemiseks vajaliku teabe kogumine ja menetlusosaliste õiguste kaitse. Menetluse käigus tuleb järgida õigusriigi põhimõtteid ning tagada menetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul.

Haldusakti kõrvaltingimused on olulised asjaolud, mida haldusorgan peab enne haldusakti tegemist arvesse võtma. Kõrvaltingimused võivad olla seotud näiteks ehitus- ja planeerimisega, keskkonnakaitsega või oma õiguse kaitsega.

Planeerimine on üks oluline valdkond, kus haldusmenetlust läbi viiakse. Planeeringu koostamine ja kehtestamine on seotud mitmete haldusaktidega ning nõuab hoolikat menetlemist ja arutelu.

Haldusmenetluse läbiviimine on oluline ka konstitutsiooniõiguse seisukohalt. Menetluse käigus tuleb tagada menetlusosaliste õigused ja vältida nende õiguste rikkumist.

Vangistusega seotud haldusmenetlused on samuti olulised. Haldusmenetluse käigus tuleb tagada vangistuse seaduslikkus ning vältida vangistuse ebaseaduslikku pikendamist.

Haldusmenetluse Seadus Üldsätted

Haldusmenetluse seadus (HMS) sätestab haldusmenetluse läbiviimise põhimõtted ja korra. Seadus reguleerib haldusorganite avalik-õiguslikku tegevust, mis on suunatud halduseväliste isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.

HMS-i üldsätted hõlmavad järgmisi teemasid:

Põhiseaduse printsiibid

HMS-i põhiseaduslik alus on Eesti Vabariigi põhiseadus. Seadus tagab põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabaduste kaitse ning tagab haldusmenetluse läbiviimise demokraatliku, õiglase ja tõhusa korra kohaselt.

Esialgne õiguskaitse

HMS tagab haldusmenetluse käigus esialgse õiguskaitse. See tähendab, et haldusmenetluse käigus on võimalik taotleda ajutist õiguskaitset, mis peatab vaidluse objektiivse olukorra muutumise või tagab vaidluse lahendamiseks vajaliku tegevuse.

Tõendamiskoormus

HMS-i kohaselt lasub tõendamiskoormus haldusorganil. See tähendab, et haldusorgan peab tõendama oma otsuse õigsust ning vastupidist ei saa eeldada haldusmenetluse osaliselt.

Kaebetähtaja algus

Haldusmenetluse seaduse kohaselt algab kaebetähtaeg päevast, mil isikule on teatatud haldusakti või toimingu tegemisest või kui isikul on olnud võimalus haldusakti või toimingu tegemisest teada saada.

Tuvastamiskaebus

HMS võimaldab isikul esitada tuvastamiskaebuse, kui isikul on kahtlus, kas haldusakt, toiming või muu haldusorganite otsus on seaduslik. Tuvastamiskaebuse esitamise eesmärk on selgitada välja haldusakti, toimingu või otsuse seaduslikkus.

Kassatsioonimenetlus

HMS võimaldab isikul esitada kassatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale. Kassatsioonimenetlus on viimane võimalus vaidlustada halduskohtu otsus. Kassatsioonimenetlus on lubatud vaid teatud juhtudel, kui on täidetud seaduses sätestatud tingimused.

Planeerimise põhimõtted

HMS reguleerib ka planeerimise põhimõtteid. Planeerimise käigus tuleb arvestada nii avaliku huvi kui ka eraõiguslike huvidega. Planeerimise käigus tuleb tagada ka keskkonna- ja looduskaitse ning kultuuriväärtuste säilitamine.

Määrus

HMS-i kohaselt võib haldusorgan anda välja määruse, millega reguleeritakse konkreetseid küsimusi või valdkondi. Määrus on haldusakt, mis on suunatud haldusevälistele isikutele ning mille täitmist võib vajadusel sundida.

Haldusorgani tegevus

HMS reguleerib ka haldusorgani tegevust. Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seadusest tulenevaid põhimõtteid ning tagama õiguspärase ja

Haldusmenetluse Seadus Taotlus ja Avaldamine

Haldusmenetluse seadus sätestab taotluse esitamise ja avaldamise korra. Taotluse esitaja on taotleja, kes võib olla füüsiline või juriidiline isik. Taotluse esitamiseks on vajalik järgida seaduses sätestatud nõudeid ning esitada vajalikud dokumendid.

Taotluse esitamiseks on võimalik kasutada ka digitaalallkirja. Digitaalallkirja kasutamine muudab taotluse esitamise protsessi kiiremaks ja mugavamaks. Samuti tagab see taotluse autentsuse ning tõendab taotleja isikut.

Taotlus avaldatakse vastavalt seaduses sätestatud korrale. Avaldamise eesmärk on tagada avalikkuse juurdepääs taotlusele ning võimaldada huvitatud isikutel esitada oma seisukohti ja vastuväiteid. Avaldamise korra rikkumine võib kaasa tuua taotluse tagasilükkamise või menetluse tühistamise.

Haldusmenetluse seadus sätestab ka tööstusomandi õiguste kaitse uurimispõhimõtte. Uurimise käigus selgitatakse välja, kas taotlusega seotud tegevus võib rikkuda tööstusomandi õigusi. Kui uurimise käigus selgub, et taotlusega seotud tegevus võib rikkuda tööstusomandi õigusi, võib taotluse tagasi lükata või nõuda taotlejalt täiendavaid selgitusi.

Haldusmenetluse seadus tagab ka avalikkuse juurdepääsu menetlusele ning võimaldab huvitatud isikutel esitada oma seisukohti ja vastuväiteid. Seadustikus sätestatud nõuded tagavad menetluse läbipaistvuse ning võimaldavad huvitatud isikutel osaleda menetluses.

Haldusmenetluse Seadus Põhiõigused ja Vabadused

Haldusmenetluse seaduse kohaselt võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Seega on haldusmenetluse käigus tagatud isiku õiguste kaitse ning kõik otsused peavad olema kooskõlas põhiõigustega.

Haldusmenetluse seadus sätestab ka õiguse tegeleda ettevõtlusega ehk ettevõtlusvabaduse. Selle kohaselt ei tohi haldusmenetluse käigus piirata isiku õigust tegeleda ettevõtlusega, välja arvatud juhul, kui see on vajalik avaliku huvi kaitseks ning proportsionaalne seatud eesmärgiga.

Kui isikul tekib kahtlus, et haldusmenetluse käigus on tema õigusi rikutud, on tal õigus esitada kaebus. Haldusmenetluse seadus sätestab kaebuse liigid, sealhulgas kohustamiskaebuse, mida saab esitada juhul, kui haldusorgan ei täida talle seadusest tulenevat kohustust.

Haldusmenetluse käigus on oluline ka proportsionaalsuse põhimõte, mille kohaselt peab haldusakt olema vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgiga. See tähendab, et haldusakti abil ei tohi ületada seatud eesmärki ning isiku õigusi ei tohi rikkuda rohkem, kui on vajalik eesmärgi saavutamiseks.

Haldusmenetluse seadus sätestab ka riikliku järelevalve ning ehitusloa kehtivuse. Näiteks peab ehitusluba vastama kehtestatud nõuetele ning kehtiv olema kogu ehitusprotsessi vältel. Samuti on riikliku järelevalve käigus tagatud, et haldusorganid järgivad seadusest tulenevaid kohustusi ning isiku õigusi ei rikuta.

Haldusmenetluse Seadus Materiaalõigus ja Eriosa

Haldusmenetluse seadus on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. Seadus tagab õiguspärase ja õiglase haldusmenetluse läbiviimise ning demokraatliku õigusriigi põhimõtte järgimise.

Materiaalõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib õigussuhte sisu ja eesmärki. Haldusmenetluse seadus sätestab haldusmenetluse läbiviimise üldised põhimõtted ja menetlusosaliste õigused ning kohustused. Seaduse eriosa sätestab aga konkreetsete haldusmenetluste jaoks vajalikud erisätted.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus on menetlus, mille käigus kontrollitakse õigusaktide vastavust põhiseadusele. Haldusmenetluse seadus sätestab selle menetluse läbiviimise põhimõtted ja menetlusosaliste õigused.

Seaduslikkuse põhimõte on üks demokraatliku õigusriigi aluspõhimõtteid. Haldusmenetluse seadus tagab seaduslikkuse põhimõtte järgimise haldusmenetluse läbiviimisel ning sätestab õigusaktide ja toimingute õiguspärasuse hindamise kriteeriumid.

Ehitusluba on haldusakt, mille alusel antakse luba ehitustegevuseks. Haldusmenetluse seadus sätestab ehitusloa andmise korra ning menetlusosaliste õigused ja kohustused selles menetluses.

Õigusvastasuse kindlakstegemine on menetlus, mille käigus tuvastatakse haldusakti õigusvastasus ning tagatakse selle tagajärgede kõrvaldamine. Haldusmenetluse seadus sätestab õigusvastasuse kindlakstegemise menetluse läbiviimise põhimõtted ja menetlusosaliste õigused.

Omandireform, vara tagastamine ja kompenseerimine on menetlused, mille käigus tagatakse varaliste õiguste kaitse ning omandireformi käigus tehtud õigusrikkumiste heastamine. Haldusmenetluse seadus sätestab nende menetluste läbiviimise põhimõtted ja menetlusosaliste õigused.

Vedelkütuse müüja tagatis on tagatis, mille vedelkütuse müüja peab esitama, et tagada oma kohustuste täitmist. Haldusmenetluse seadus sätestab vedelkütuse müüja tagatise andmise korra ning menetlusosaliste õigused ja kohustused selles menetluses.

Olmetingimused vanglas on tingimused, mille kohaselt peab vanglas viibiv isik elama. Haldusmenetluse seadus sätestab olmetingimuste tagamise korda vanglas ning menetlusosaliste õigused ja kohustused selles menetluses.

Haldusmenetluse Seadus Avaliku Teenistuse ja Väärteomenetlus

Haldusmenetluse seadus reguleerib ka avaliku teenistuse ja väärteomenetluse valdkondi.

Avaliku teenistuse menetlus

Haldusmenetluse seadus kehtib ka avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi suhtes. Seadust kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele 1.

Avaliku teenistuse menetluses tuleb järgida haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid, sh vastuvõtja õigusi ja kohustusi, adressaadi õigusi, toimikuga tutvumise õigust ning menetluse algatamise korda 1.

Väärteomenetlus

Haldusmenetluse seadus sätestab ka väärteomenetluse menetluskorra. Väärteomenetluse menetluses peab järgima seaduses sätestatud nõudeid, sh menetluse algatamist, toimikuga tutvumist, menetluse läbiviimist, otsuste tegemist ja edasikaebamist 2.

Väärteomenetluse menetlus algab ametiasutuse poolt väärteomenetluse alusel koostatud protokolli või avalduse saamisest. Toimikuga tutvumise õigus on väärteomenetluse menetluses sätestatud seaduses 2.

Kokkuvõte

Haldusmenetluse seadus reguleerib ka avaliku teenistuse ja väärteomenetluse menetluskorda. Avaliku teenistuse menetluses tuleb järgida vastuvõtja, adressaadi, toimikuga tutvumise õiguse ja menetluse algatamise nõudeid. Väärteomenetluse menetluses tuleb järgida menetluse algatamise, toimikuga tutvumise, menetluse läbiviimise, otsuste tegemise ja edasikaebamise nõudeid.

Märkmed

  1. Avaliku teenistuse seadus-Riigi Teataja 2
  2. Haldusmenetluse seadustik-Riigi Teataja 2

Sisukaart