Õigusabi.ee

Avaliku teabe seadus

Kui soovite sel teemal nõustamist siis meie jurist on meeleldi valmis õigusabi pakkuma.

Avaliku Teabe Seadus

Avaliku Teabe Seadus on seadus, mis sätestab avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused. Seaduse eesmärk on tagada avaliku teabe kättesaadavus ja läbipaistvus ning suurendada kodanike osalust ja kaasatust ühiskonnas.

Seaduse reguleerimisala hõlmab avalikku teavet, mis on loodud, saadud või säilitatud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või nende hallatava asutuse poolt või nende nimel. Seaduse reguleerimisalasse kuulub ka avaliku teabe kättesaadavus eraõigusliku isiku valduses või kasutuses olevas teabes, kui see on seotud avaliku võimu teostamisega.

Seadus on vastu võetud 2000. aastal ja on alates sellest ajast läbi teinud mitmeid muudatusi. Viimane muudatus tehti 2021. aastal, mil seadusesse lisati täpsustused ainuõiguslike kokkulepete avaldamise kohta.

Avaliku Teabe Seadus sätestab, et teabevaldaja peab avaldama avalikku teavet oma veebilehel ja tagama selle kättesaadavuse. Kui teabevaldaja keeldub teavet avaldamast, peab ta põhjendama oma otsust ning selgitama, milliseid õiguslikke aluseid ta selleks kasutab.

Seadus sätestab ka juurdepääsupiirangud avalikule teabele, kui selle avaldamine võib kahjustada avalikku huvi või õigustatud huve. Näiteks võib teatud teabele juurdepääs olla piiratud seoses riigi julgeoleku või kriminaalmenetlusega.

Teabevaldajad

Avaliku teabe seadus sätestab, et teabevaldajad on kohustatud tagama avaliku teabe kättesaadavuse ja avaldamise. Teabevaldajad on kõik asutused, organisatsioonid ja üksikisikud, kellel on kohustus avaldada teavet, mida nad omavad.

Äriühingud

Äriühingud on üks teabevaldajate rühm, kes peavad tagama avaliku teabe kättesaadavuse ja avaldamise. Äriühingud peavad avaldama teavet, mis on seotud nende äritegevusega, näiteks finantstulemused, juhtimisstruktuur, omanikud, juhatuse liikmed, jne. Samuti peavad nad avaldama teavet, mis on seotud nende toodete ja teenustega.

Sihtasutused

Sihtasutused on teine teabevaldajate rühm, kes peavad tagama avaliku teabe kättesaadavuse ja avaldamise. Sihtasutused peavad avaldama teavet, mis on seotud nende eesmärkide ja tegevustega, samuti finantsandmeid ja juhtimisstruktuuri.

Mittetulundusühingud

Mittetulundusühingud on ka teabevaldajate rühm, kes peavad tagama avaliku teabe kättesaadavuse ja avaldamise. Mittetulundusühingud peavad avaldama teavet, mis on seotud nende eesmärkide ja tegevustega, samuti finantsandmeid ja juhtimisstruktuuri.

Juurdepääs Teabele

Juurdepääsu Tingimused

Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted on sätestatud Avaliku teabe seaduses. Juurdepääsu tingimused on kehtestatud vastavalt seadusele ja valdkondlikele eriseadustele. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt teabenõude täitmisega või teabe avalikustamisega.

Teabenõude esitamisel peab teabenõudja esitama teabevaldajale teabenõude, milles on märgitud taotletava teabe kirjeldus ja teabe saamise viis. Teabenõudja peab esitama teabenõude kirjalikult, elektrooniliselt või suuliselt. Teabenõude täitmise tähtaeg on 5 tööpäeva või erandjuhul 10 tööpäeva.

Teabele juurdepääsu tingimused on kehtestatud vastavalt seadusele ja valdkondlikele eriseadustele. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud Avaliku teabe seaduse § 35 ning valdkondlikes eriseadustes. Teabele juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused on sätestatud Avaliku teabe seaduse § 23 lõikes 1 punktis 1.

Juurdepääsu Võimaldamisest Keeldumise Alused

Teabenõude täitmise võib teabevaldaja keelduda, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Juurdepääsu võimaldamisest võib teabevaldaja keelduda ka juhul, kui teabenõude esitaja ei täida seadusest tulenevaid teabenõude esitamise nõudeid või kui taotletav teave ei kuulu teabevaldaja valdusesse.

Juurdepääsu võimaldamisest võib teabevaldaja keelduda ka siis, kui taotletav teave on kaitse all seadusega sätestatud juurdepääsupiirangute alusel. Juurdepääsupiirangud võivad kehtida teabele, mis on seotud riigi julgeoleku, kaitseväe, politsei- ja piirivalveameti, kohtute, prokuratuuri, maksu- ja tolliameti, finantsinspektsiooni, riigikontrolli, riigikogu, presidendi kantselei, välisluureameti, sisekaitseakadeemia ja teiste sarnaste asutuste või valdkondadega.

Andmekaitse

Andmekaitse Inspektsioon

Avaliku teabe seaduse järgi vastutab Andmekaitse Inspektsioon (AKI) teabevaldajate üle riikliku järelevalve teostamise eest nende poolt teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel. AKI võib järelevalvemenetluse algatada vaide alusel või oma algatusel. AKI eesmärk on tagada, et teabevaldajad täidavad seadusest tulenevaid kohustusi ning et isikuandmete töötlemine toimub vastavalt õigusaktidele.

AKI teostab järelevalvet ka isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse täitmise üle. AKI annab nõu ja juhendab teabevaldajaid, kuidas isikuandmeid töödelda. Samuti tegeleb AKI isikuandmete töötlemise ja kaitsega seotud kaebuste lahendamisega.

Delikaatsed Isikuandmed

Avaliku teabe seaduse järgi on delikaatsed isikuandmed eriliiki isikuandmed, mis vajavad erilist kaitset. Delikaatseteks isikuandmeteks loetakse andmeid, mis puudutavad inimese rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, ametiühingusse kuulumist, tervislikku seisundit, seksuaalelu, süüdimõistvat kohtuotsust või kuriteoohvri staatust.

Delikaatsete isikuandmete töötlemine on lubatud ainult erandjuhtudel, kui see on seadusega lubatud või kui andmesubjekt on selgesõnaliselt nõustunud. Töötleja peab delikaatsete isikuandmete töötlemisel tagama nende erilise kaitse ning andmesubjekti õiguste ja vabaduste austamise. Töötleja peab tagama ka delikaatsete isikuandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse.

Avalikkuse Kontroll

Avaliku teabe seadus annab igaühele õiguse kontrollida, kuidas ametiasutused oma ülesandeid täidavad. Selle eesmärk on tagada demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtete järgimine. Avalikkuse kontrolli all on ka tarbija huvide kaitse, mis on üks seaduse olulisemaid aspekte.

Avalikkuse kontrolli all on kõik avalikud asutused, sh riigi- ja kohalikud omavalitsused, riigiettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Igaühel on õigus küsida teavet nende asutuste tegevuse kohta ning nad peavad vastama võimalikult kiiresti ja täpselt.

Tarbija huvide kaitse on eriti oluline avalikkuse kontrolli aspekt, kuna see annab tarbijatele õiguse saada teavet toodete ja teenuste kohta, mida nad kasutavad. See võimaldab neil teha informeeritud otsuseid ja kaitsta oma huve.

Avalikkuse kontrolli alla kuuluvad ka erinevad järelevalveasutused, nagu tarbijakaitseamet, kes kontrollib, kas ettevõtted järgivad seadusi ja kaitsevad tarbijate huve. Kui tarbijal on kahtlusi toote või teenuse kohta, võib ta pöörduda järelevalveasutuste poole, et saada täiendavat teavet.

Arhiiv

Rahvusarhiiv

Rahvusarhiiv on Eesti riiklik arhiiv, mis vastutab riigi ja rahva mälu säilitamise eest. Rahvusarhiivis säilitatakse arhivaale, mis on vanemad kui 30 aastat. Rahvusarhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud.

Arhivaalidega tutvumiseks tuleb esitada taotlus, mis võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Taotluse esitamisel tuleb märkida, millist arhivaali soovitakse näha ja millistel eesmärkidel seda kasutatakse. Rahvusarhiiv võimaldab arhivaaliga tutvuda kohapeal ning väljastab arhiiviteatisi, ärakirju ja väljavõtteid.

Kohaliku Omavalitsuse Arhiiv

Kohaliku omavalitsuse arhiiv on kohaliku omavalitsuse üksus, mis vastutab kohaliku omavalitsuse arhiivimaterjalide säilitamise ja korrastamise eest. Kohaliku omavalitsuse arhiivis säilitatakse kohaliku omavalitsuse asutuste loodud ja hallatud arhivaale.

Kohaliku omavalitsuse arhiivis säilitatavale arhivaalile on juurdepääs vaba, kui sellele ei laiene avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses või muus seaduses kehtestatud piirangud. Arhivaalidega tutvumiseks tuleb esitada taotlus, mis võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Taotluse esitamisel tuleb märkida, millist arhivaali soovitakse näha ja millistel eesmärkidel seda kasutatakse.

Kohaliku omavalitsuse arhiiv vastutab ka andmekogude asutamise ja haldamise aluste ning järelevalve andmekogude haldamise üle.

Muudatused

Avaliku teabe seadus on alates selle vastuvõtmisest 2000. aastal läbi teinud mitmeid muudatusi. Viimane muudatus tehti 2021. aastal.

Selle muudatusega täiendati seadust paragrahviga 31, mis käsitleb ainuõiguslikke kokkuleppeid. Teabevaldaja peab avaldama ainuõigusliku kokkuleppe oma veebilehel hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist. See muudatus aitab tagada suuremat läbipaistvust ja võimaldab inimestel paremini oma õigusi teostada.

Lisaks tehti muudatusi ka seaduse paragrahvides 2 ja 20. Paragrahvi 2 täiendati punktiga 2¹, mis käsitleb andmekogude asutamise ja haldamise aluseid ning järelevalvet andmekogude haldamise üle. Paragrahvi 20 täiendati punktiga 4¹, mis reguleerib teabe avaldamist riigi infosüsteemis. Need muudatused aitavad tagada avaliku teabe kättesaadavuse ja parema haldamise.

Lisaks eelmainitule täiendati seadust ka paragrahviga 20¹, mis käsitleb teabe avaldamist riigi infosüsteemis. See muudatus aitab tagada teabe kättesaadavuse ja parema haldamise.

Avaandmed

Avaandmed on avaliku teabe seaduse järgi teabevaldaja poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud andmed, mis on masinloetavas formaadis ja vabalt taaskasutatavad. Avaandmete kasutamine on oluline, kuna see võimaldab andmete taaskasutamist ja loob uusi võimalusi andmete analüüsimiseks ning rakenduste arendamiseks.

Eesti riigi avaandmete portaal ehk Eesti Teabevärav on peamine platvorm, kus avalikud asutused saavad oma avaandmeid avalikustada. Selle eesmärk on muuta Eesti andmed kättesaadavaks kõigile, et luua uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks.

Teabevaldajad peavad tagama, et nende avaandmed vastavad avaliku teabe seaduse nõuetele, sealhulgas isikuandmete kaitse seadusele. Andmekaitse Inspektsioon annab teabevaldajatele soovituslikke juhiseid nende seaduste paremaks rakendamiseks.

Teabevaldajad peavad oma avaandmed avalikustama oma veebilehel hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende kättesaamist. Avaandmed peavad olema kättesaadavad masinloetavas formaadis ja võimaldama nende taaskasutamist. Kui teabevaldaja ei saa mingil põhjusel andmeid avalikustada, peab ta sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Õigusaktid

Avaliku teabe seadus on Eesti Vabariigi seadus, mis reguleerib avaliku teabe kättesaadavust ja avalikustamist. Seadus sätestab tingimused, korra ja viisid, kuidas avalikule teabele juurdepääsu tagatakse ning millal ja miks võib sellele juurdepääsu keelduda.

Avaliku teabe seadus võeti vastu 2000. aasta jaanuaris ning jõustus 1. jaanuaril 2001. aastal. Seadus on muudetud mitmeid kordi, et seda täiendada ja ajakohastada vastavalt muutunud olukorrale.

Lisaks avaliku teabe seadusele on olemas ka teisi õigusakte, mis reguleerivad avaliku teabe kättesaadavust ja avalikustamist. Näiteks võib mainida haldusaktide avalikustamist, mis on reguleeritud haldusmenetluse seadusega.

Avaliku teabe seaduse rakendamiseks on välja antud ka mitmeid akte, nagu näiteks määrused ja juhendid. Üks oluline akt on näiteks avaliku teabe avalikustamise kord, mis sätestab, kuidas ja millal peab avalikku teavet avalikustama.

Avaliku teabe seaduse muudatused on jõustunud erinevatel kuupäevadel. Näiteks jõustus 2002. aasta augustis muudatus, mis täpsustas, millal ja millistel tingimustel võib avalikule teabele juurdepääsu keelduda. Samuti jõustus 2003. aasta oktoobris muudatus, mis laiendas avaliku teabe mõistet ning sätestas, millistel juhtudel võib avaliku teabele juurdepääsu piirata.

Sisukaart