Töölepingu seadus

Töölepingu seadus on Eesti üks olulisemaid seaduseid, mis reguleerib töösuhteid. Töölepingu seaduse järgi sõlmib üks isik (töötaja) teise isikuga (tööandja) töölepingu alusel kokkuleppe, mille kohaselt töötaja teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Töölepingu seadus sätestab töölepingu sõlmimise ja lõppemise, töö- ja puhkeaja andmise, töötasu määramise, töötingimuste tagamise ja töötaja vastutuse reeglid. Kõik töölepinguga seotud küsimused peavad olema kooskõlas seadusega.

Tööandja peab töölepingu sõlmimisel arvestama töötaja õigustega, mis on sätestatud töölepingu seaduses. Tööandja peab tagama töötajale töötingimused, mis vastavad seaduses sätestatud nõuetele. Tööandja peab tagama ka töötaja tervise ja ohutuse töökohal ning võtma vajalikud meetmed tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamiseks.

Töötaja peab omakorda täitma tööandja antud tööülesandeid vastavalt töölepingule ja seaduses sätestatud nõuetele. Töötaja peab hoidma tööandja saladuses olevat teavet, mis on seotud tööandja äritegevusega.

Töölepingu Sõlmimine

Töölepingu Sõlmimise Kohustus

Töölepingu seadus kohustab tööandjat sõlmima töötajaga kirjaliku töölepingu enne tööle asumist, kui töösuhte kestus on kavandatud üle kahe nädala. Töölepingu sõlmimine on seadusega kohustuslik, kuid sellest võib erandkorras loobuda, kui töösuhte kestus ei ületa kahte nädalat.

Töölepingu Sõlmimise Tingimused

Töölepingu sõlmimisel tuleb kokku leppida kõik olulised töötingimused, nagu ametinimetus, tööülesannete kirjeldus, töö tegemise koht, tööülesanded, tööaeg, töötasu ja muud töötingimused. Töölepingus tuleb märkida ka töölepingu tähtaeg, kui tegemist on tähtajalise töölepinguga.

Töölepingu seadus nõuab, et töölepingus fikseeritakse ka tööandja ja töötaja kontaktandmed, et vajadusel oleks võimalik üksteisega kontakteeruda. Tööandja peab töötajat teavitama töötingimustest ja töölepingus kokkulepitud tingimuste muutumisest ette vähemalt 14 päeva.

Töölepingu sõlmimisel tuleb järgida ka töökorralduse nõudeid. Tööandja peab tagama töötajale ohutud töötingimused ning andma talle vajalikud juhised ja koolitused tööülesannete täitmiseks. Tööandja peab tagama ka tööandja ja töötaja vahelise usaldusliku suhte ning tagama töötajale tema privaatsuse tööalases tegevuses.

Tööaeg ja Puhkus

Tööaja Reguleerimine

Tööaeg on reguleeritud Töölepingu Seaduse ja Töö- ja Puhkeaja Seadusega. Täistööajaga töötaja tööaeg on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi ning tööpäeva pikkus ei tohi ületada 8 tundi. Tööaja arvestus peab olema korrektne ja täpne ning tööandja peab tagama töötajatele igapäevase puhkeaja.

Puhkuse Kestus ja Ajakava

Töötajal on õigus saada puhkust vastavalt Puhkuseseadusele. Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva aastas. Lisaks põhipuhkusele on töötajal õigus saada ka lisapuhkust vastavalt seadusele. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava vähemalt 14 päeva enne puhkuse algust ja teavitama sellest töötajaid.

Ületunnitöö ja Puhkuse Hüvitamine

Ületunnitöö tegemiseks peab olema töötaja nõusolek. Tööandja peab ületunnitöö eest maksma töötajale lisatasu või andma vaba aja. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks peab olema kirjalik ning töötajal on õigus saada hüvitist ainult juhul, kui ta ei saanud puhkust võtta tööandja süül.

Töötasu ja Hüved

Töölepingu seadus sätestab töötaja õiguse saada töö eest tasu. Töötasu määramisel tuleb lähtuda töö iseloomust, töötaja kvalifikatsioonist ja töö tulemustest. Töötasu võib määrata nii rahas kui ka naturaalsete hüvedena.

Töötasu Määramine

Töötasu määramisel tuleb arvestada töö iseloomu ja raskust, töötingimusi, töötaja kvalifikatsiooni ja töö tulemusi. Töötasu võib määrata tundide, päevade, nädalate, kuude või aastate lõikes.

Töötasu maksmine toimub üldjuhul üks kord kuus, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemat tähtaega. Töötasu maksmise kuupäev peab olema töölepingus kokku lepitud. Töötasu peab olema töötajale kättesaadav töölepingus kokku lepitud kohas ja viisil.

Töötasu suurus peab vastama töö tegemisele ja töötaja kvalifikatsioonile. Töötasu ei tohi olla diskrimineeriv, see tähendab, et sama tööd tegevad töötajad peavad saama võrdset tasu.

Hüvede ja Lisatasude Süsteem

Lisaks töötasule võib tööandja pakkuda töötajale erinevaid hüvesid ja lisatasusid. Hüvede ja lisatasude süsteem peab olema selgelt kirjeldatud töölepingus või kollektiivlepingus.

Hüvede hulka võivad kuuluda näiteks toitlustamine, transport, tervisekindlustus, erinevad soodustused jne. Lisatasud võivad olla seotud töö iseloomu ja raskusega, töö tulemustega või töötingimustega.

Tööandja peab tagama, et töötajatele makstakse kõiki seadusest tulenevaid hüvesid ja lisatasusid õigeaegselt. Töötaja õigus hüvedele ja lisatasudele säilib ka töösuhte lõppemisel. Puhkusetasu maksmine toimub vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.

Töötasu ja hüvede maksmisel tuleb arvestada ka maksudega. Tööandja peab tasuma töötaja eest sotsiaalmaksu ja tulumaksu ning esitama vastavad deklaratsioonid maksu- ja tolliametile.

Töötingimused ja Tööohutus

Töötingimuste Määratlemine

Töötingimused on tööandja ja töötaja vahelise töölepingu oluline osa. Töötingimuste määratlemine hõlmab töökoha kirjeldamist, tööaja kehtestamist, tööülesannete täitmise viise, töötasu ja muude töötingimuste kokkuleppimist. Tööandja peab tagama töötingimused, mis vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuetele.

Töötingimuste määratlemisel tuleb arvestada töötingimuste eripära ning töö iseloomu ja raskusastet. Tööandja peab tagama töötingimused, mis ei kahjusta töötaja tervist ega ohusta tema elu. Tööandja peab tagama ka töötingimused, mis võimaldavad töötajal täita talle pandud tööülesandeid.

Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel. Seadus sätestab ka tööandja kohustuse teha riskianalüüs, et tuvastada ohutegurid ning võtta meetmeid nende kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat tagama töötajatele ohutu töökeskkonna ning vajalikud töövahendid ja isikukaitsevahendid. Tööandja peab tagama ka töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe ning juhendamise.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat teostama regulaarselt töökeskkonna kontrolli, et tagada töötingimuste vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Kui tööandja tuvastab töökeskkonnas ohutegureid, peab ta võtma meetmeid nende kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Töösuhted ja Töövaidlused

Töösuhted

Töösuhted on töötaja ja tööandja vahelised suhted, kus pooled peavad järgima vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Töösuhte aluseks on tööleping, kollektiivleping ja töölepingu seadus. Töölepingu seadus sätestab töösuhte üldised põhimõtted ja töösuhetest tulenevad õigused ja kohustused.

Tööandja peab töötajat informeerima töötingimustest, tööülesannetest, töötasu suurusest, tööajast ja puhkusest. Tööandja peab ka konsulteerima töötajaga kõigi tööd ja töötingimusi puudutavate küsimuste osas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt informatsiooni, mis on vajalik tööülesannete täitmiseks.

Töötamine alla 15-aastaselt on lubatud ainult teatud tingimustel, nagu lühem tööaeg ja keelatud tööd. Tööandja peab tagama töötajatele ohutud töötingimused, mis hõlmavad nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

Töövaidluste Lahendamine

Töövaidlused võivad tekkida töölepingu sõlmimisel, töölepingu täitmisel või lõpetamisel. Töövaidluse korral on esmalt soovitatav püüda lahendada vaidlus tööandjaga läbirääkimiste teel. Kui see ei õnnestu, saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni poole.

Töövaidluskomisjonil on õigus muuta töötamise aluseks olnud lepingu olemust, töösuhte alguskuupäeva, töösuhte lõpu kuupäeva ja töölepingu lõppemise õiguslikku alust. Töövaidluskomisjoni otsus on õiguslikult siduv ja täitmisele pööratav.

Kui töövaidluskomisjoni otsus ei rahulda töötajat või tööandjat, saab vaidlust lahendada kohtus. Töövaidluse lahendamise seadus sätestab vaidemenetluse korra ja kohtumenetluse eripärad töövaidluste puhul.

Töövaidluste lahendamine võib olla keeruline ja aeganõudev protsess, seega on soovitatav ennetada töövaidlusi läbi selgete töölepingute, töötingimuste ja hea suhtlemise tööandjaga.

Tööandja ja Töötaja Õigused ja Kohustused

Tööandja Õigused ja Kohustused

Tööandjana on Sinu kohustus tagada, et töötajad saaksid töötada ohutus ja tervislikus keskkonnas. Selleks pead Sa järgima töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning tagama, et töötajad kasutaksid ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt. Lisaks pead Sa kindlustama töötajale kokkulepitud töö ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi.

Tööandjana on Sul kohustus maksta töötajale töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Samuti pead Sa andma töötajale ettenähtud puhkust ning maksma puhkusetasu. Kui Sa ei täida oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt, võid Sa olla vastutav töötaja kahju eest.

Töötaja Õigused ja Kohustused

Töötajana on Sul kohustus osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Samuti pead Sa järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust ning läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.

Sul on õigus saada töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning saada ettenähtud puhkust ning puhkusetasu. Lisaks on Sul õigus kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt.

Töötajana pead Sa täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi ning hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara. Samuti pead Sa tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara ega keskkonda.

Kui Sa rikud oma kohustusi, võid Sa olla vastutav tööandja kahju eest. Seega, on oluline, et Sa täidad oma kohustusi vastutustundlikult ja täpselt. Samuti on oluline, et Sa teavitad tööandjat võimalikest rikkumistest ja ohtudest töökeskkonnas.

Erijuhud Töölepingu Seaduses

Alaealiste Töötamine

Töölepingu seadus kehtestab erisused alaealiste töötamiseks. Kui oled alaealine, siis on sul koolikohustus ja töötamine ei tohi segada sinu koolikohustuste täitmist. Alaealine võib töötada ainult kuni kindla tunni- ja ajapiiranguni, mis on sätestatud töölepingu seaduses. Alaealine peab saama ka tööandjalt nõusoleku, et töö ei kahjusta tema tervist ega arengut. Lisaks on alaealise töötasu vähemalt 50% miinimumpalgast.

Välismaalaste Töötamine Eestis

Välismaalased võivad Eestis töötada, kui neil on seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Tööandja peab kontrollima välismaalase seaduslikkust Eestis töötamiseks. Lisaks peab välismaalane täitma kõiki töölepingu seaduses sätestatud nõudeid, nagu töötamise ajapiirangud ja miinimumpalgad.

Töötamine Lähetuses

Kui töötad Eestis välisriigi ettevõtte heaks, siis võid olla lähetuses. Lähetuses töötamiseks peab tööandja täitma kõiki töölepingu seaduses sätestatud nõudeid, nagu töötamise ajapiirangud ja miinimumpalgad. Lisaks peab tööandja tagama, et lähetuses töötamine vastab Eestis kehtivatele seadustele ja töötingimustele.