Raamatupidamise seaduse ülevaade
Raamatupidamise seadus on Eesti õigusakt, mis võeti vastu 2002. aastal ja reguleerib raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamist. Seaduse eesmärk on luua õiguslikud alused ning kehtestada põhinõuded rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.
Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud pidama raamatupidamist vastavalt seaduse nõuetele ning koostama ja esitama finantsaruandeid. Raamatupidamiskohustuslaseks loetakse igat Eestis registreeritud juriidilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat.
Raamatupidamise seadus sätestab ka raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatavad nõuded, mis hõlmavad raamatupidamistava, arvestuspõhimõtteid ja selgitusi põhiaruannete oluliste kirjete kohta. Raamatupidamise andmetel koostatud raamatupidamise aastaaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust.
Raamatupidamise seadus on oluline osa majandustegevuse juhtimisest ning selle eesmärk on pidada arvestust ja saada ülevaade oma majandustulemustest ning finantsseisust. Seadus on oluline ka seetõttu, et see tagab raamatupidamise nõuetekohase korraldamise ning aitab ennetada pettusi ja maksudest kõrvalehoidumist.
Raamatupidamise põhialused
Raamatupidamise seadus on Eesti õigusakt, mis sätestab raamatupidamise korraldamise põhinõuded. Raamatupidamine on majandustehingute dokumenteerimine, kirjendamine ja aruandlus ning selle eesmärk on anda ettevõtte juhtkonnale ja osanikele õigeaegset ja usaldusväärset finantsinformatsiooni.
Raamatupidamiskohustuslane on füüsiline või juriidiline isik, kes peab raamatupidamise seaduse alusel oma majandustegevust dokumenteerima ja aruandlust esitama. Raamatupidamiskohustuslased on näiteks äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
Raamatupidamisarvestus võib olla tekkepõhine või kassapõhine. Tekkepõhine arvestus tähendab, et tehingud kajastatakse raamatupidamises tehingu tegemise ajal, olenemata sellest, millal raha tegelikult liigub. Kassapõhine arvestus tähendab, et tehingud kajastatakse raamatupidamises siis, kui raha tegelikult liigub.
Raamatupidamise korraldamise põhinõuded hõlmavad muuhulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist ning aruannete koostamist. Raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ja hoidma neid vähemalt 7 aastat. Majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisdokumentidesse, nagu näiteks müügiarved, ostuarved, palgaarvestuse dokumendid jne.
Raamatupidamiskohustuslane peab koostama aastaaruande, mis sisaldab finantsaruandeid ja lisasid. Finantsaruannetes tuleb kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Lisades tuleb anda selgitused raamatupidamisarvestuse aluspõhimõtete ja arvestuspõhimõtete kohta.
Finantsaruandlus
Raamatupidamise seaduse kohaselt peavad raamatupidamiskohustuslased esitama finantsaruandeid, mis kajastavad nende finantsseisu, majandustulemust ja rahavoogusid. Finantsaruandlus on oluline vahend, mis võimaldab hinnata ettevõtte finantsolukorda ja teha otsuseid investeeringute, laenude ja muude finantsotsuste kohta.
Finantsaruandlus koosneb mitmest osast, sealhulgas bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest. Bilanss on finantsaruannete oluline osa, mis kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali bilansipäeval. Bilansipäev on päev, mil finantsaruandeid koostatakse.
Raamatupidamiskohustuslasel on kohustus koostada finantsaruanded vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele, sealhulgas IFRS-ile. Eesti finantsaruandluse standard on samuti üks finantsaruandluse standarditest, mida raamatupidamiskohustuslased peavad järgima.
Finantsaruandluse eesmärk on tagada, et ettevõtte finantsseis, majandustulemus ja rahavoogud on õigesti ja õiglaselt kajastatud. Finantsaruandluse nõuded on sätestatud raamatupidamise seaduses, mis kehtestab õiguslikud alused ja põhinõuded raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis.
Majandustegevus ja tulemused
Raamatupidamise seadus käsitleb majandustegevust kui igasugust iseseisvalt teostatavat tegevust, mille eesmärk on tulu saamine ning mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Majandustegevuseks loetakse ka tegevust, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, isegi kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine.
Majandustegevuse tulemused kajastuvad raamatupidamises kasumina või kahjumina, mida mõõdetakse majandusaasta jooksul teenitud tulude ja kogukulude vahega. Kogukulud hõlmavad nii otseseid kui ka kaudseid kulusid, mis on seotud majandustegevusega.
Raamatupidamises kajastatakse vara, kohustusi ning omakapitali (netovara). Vara on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid, mida saab kasutada majandustegevuses ning mida on võimalik rahaliselt hinnata. Kohustused on raamatupidamiskohustuslase võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist.
Majandustegevuse käigus võib tekkida vajadus investeerida kinnisvarasse või varudesse. Kinnisvarainvesteeringud on vara soetamised, mille eesmärk on nende edasine kasutamine või müük. Varud on kaubad, mida hoitakse müügiks või tootmiseks.
Raamatupidamises kajastatakse ka eraldised, mis on kohustused, mille täitmiseks on tõenäoliselt vaja välja maksta raha või vara. Eraldised loovad majandusaasta kasumile vähendusi.
Majandustegevuse käigus võib tekkida ka ERP ehk eeldatavate riskide ja kulude varu. ERP on eraldi kajastatav vara, mis on moodustatud tuleviku ebakindlusega seotud kulude ja riskide katmiseks.
Raamatupidamise korraldus ja kontroll
Raamatupidamise seadus kehtestab õiguslikud alused ja põhinõuded rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamiskohustuslased peavad tagama, et väikeettevõtte raamatupidamine vastaks seaduses sätestatud nõuetele ning et raamatupidamisarvestus oleks dokumenteeritud ja korrektselt registreeritud.
Raamatupidamiskohustuslasel on kohustus korraldada raamatupidamine nii, et see vastaks nõuetele, mis tulenevad raamatupidamise seadusest ja muudest õigusaktidest. Raamatupidamine peab olema dokumenteeritud ning korrektselt registreeritud. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus on korrektne ja tõene ning et tema finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate tema majanduslikust seisundist.
Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus vastab tekkepõhisele arvestusele. Kassapõhine arvestus on lubatud ainult juhul, kui raamatupidamiskohustuslane on väikeettevõtja, kelle aastakäive ei ületa 200 000 eurot.
Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema finantsaruanded vastavad rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandarditele, nagu International Financial Reporting Standards (IFRS) ja International Accounting Standards (IAS).
Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus on korrektselt dokumenteeritud ja registreeritud. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning et tema finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate tema majanduslikust seisundist.
Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus on korrektselt dokumenteeritud ja registreeritud. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning et tema finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate tema majanduslikust seisundist. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisarvestus vastab kõigile seaduses sätestatud nõuetele ning et tema finantsaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate tema majanduslikust seisundist.
Kontrolli ja järelevalve all peavad olema kõik raamatupidamisarvestusega seotud protsessid, sh dokumenteerimine ja registrite pidamine. Kontrolli ja järelevalve peab läbi viima tegevjuhtkond või kõrgem juhtorgan, kes vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema tegevjuhtkond ja kõrgem juhtorgan omavad piisavaid teadmisi raamatupidamise korraldamiseks ning et nad mõistavad raamatupidamise seaduse ja muude õigusaktide nõudeid.
Rahvusvahelised raamatupidamise standardid
Raamatupidamise seadus nõuab, et raamatupidamiskohustuslased peavad oma raamatupidamise korraldamisel järgima rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtteid. Selleks on Eestis kaks võimalikku raamatupidamistavva: Eesti hea raamatupidamistava ja rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS).
Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid on koostatud selleks, et standardiseerida finantsaruannete koostamist üle maailma. Need standardid on välja töötatud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt. IFRS standardid on kohustuslikud Euroopa Liidus noteeritud ettevõtetele ning neid kasutatakse laialdaselt ka mujal maailmas.
Lisaks rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele on olemas ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid (IPSAS). Need standardid on välja töötatud Rahvusvahelise Avaliku Sektori Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IPSASB) poolt ja nende eesmärk on standardiseerida avaliku sektori finantsaruandlust.
Kui raamatupidamiskohustuslane kasutab rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid, siis peab ta oma finantsaruanded koostama vastavalt standardite nõuetele ning need peavad olema kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. IFRS standardite kasutamisel peab raamatupidamiskohustuslane arvestama ka nende standarditega kaasnevate erisustega, mis tulenevad Eesti seadusandlusest.
Äriühingud ja mittetulundusühingud
Raamatupidamise seadus kehtib nii äriühingute kui ka mittetulundusühingute raamatupidamise kohta. Äriühingud on ettevõtted, mis tegutsevad majandustegevuse kaudu tulu teenimise eesmärgil. Mittetulundusühingud on aga isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärkideks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu teenimine.
Raamatupidamiskohustuslaseks loetakse nii äriühinguid kui ka mittetulundusühinguid, kes peavad pidama raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Raamatupidamiskohustuslane peab pidama raamatupidamist nii, et sellest oleks võimalik saada tõeseid ja õigeaegseid finantsandmeid.
Raamatupidamise seadus sätestab, millised on raamatupidamiskohustuslase kohustused ja millised on tema õigused. Näiteks peab raamatupidamiskohustuslane koostama majandusaasta aruande, mis kajastab tema majanduslikku seisundit ja tulemust. Majandusaasta aruanne peab olema koostatud vastavalt raamatupidamise seadusele ning heaks kiidetud audiitori või revisjonikomisjoni poolt.
Mittetulundusühingute raamatupidamise korraldamisel tuleb arvestada ka Mittetulundusühingute seadusega. Mittetulundusühingute seadus sätestab, et mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
Majandustehingud ja kohustised
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud dokumenteerima ja kirjendama kõiki oma majandustehinguid kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Majandustehing käesoleva seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
Raamatupidamiskohustuslane peab korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Selleks peab ta koostama algbilansi, mis kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist.
Kohustised on raamatupidamiskohustuslase võetud kohustused, mis on tekkinud varasemate tehingute käigus. Raamatupidamiskohustuslane peab kajastama kohustisi oma bilansis ja kasumiaruandes ning tagama nende korrektse arvestuse. Kohustiste hulka võivad kuuluda näiteks võetud laenud, maksmata arved, töötajate palgakohustused ja muud sarnased kohustused.
Test on raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude aruannete põhjal tehtav hindamine. Testi tulemused annavad ülevaate ettevõtte finantsseisundist ning aitavad hinnata ettevõtte võimet täita oma kohustusi ja teha investeeringuid. Raamatupidamiskohustuslane peab tagama, et tema raamatupidamisaruanded oleksid õiged ja usaldusväärsed ning vastaksid raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.