Koondamine
Koondamine on töösuhte lõppemine tööandja algatusel. Koondamine võib olla kas individuaalne või kollektiivne. Eestis reguleerib koondamist Töölepingu Seadus. Selles jaotises räägime koondamise seadusest ja põhitõdedest.
Töösuhte Lõppemise Põhjused
Töölepingu seaduse kohaselt loetakse koondamiseks tööandja poolset töölepingu ülesütlemist, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Tööandja võib koondada töötaja ka põhjusel, mis tuleneb töötaja töövõime vähenemisest või tema sobimatusest tööle.
Tööandja peab koondamise põhjendama kirjalikult ja esitama koondamisteate vähemalt 30 päeva enne töösuhte lõppemist. Koondamisteates peab olema kirjas koondamise põhjus, koondamise ajakava ja koondamise tagajärjed töötajale.
Koondamise Protsess
Koondamise protsess algab koondamisteate esitamisega töötajale. Töötaja peab koondamisteate saamisel esitama tööandjale kirjaliku vastuse, kas ta nõustub koondamisega või soovib koondamisest keelduda.
Kui töötaja nõustub koondamisega, siis peab tööandja koostama koondamislepingu, kus on kirjas koondamise tingimused ja koondamishüvitise suurus. Koondamislepingule peab alla kirjutama nii töötaja kui ka tööandja.
Kui töötaja keeldub koondamisest, siis peab tööandja koondamise vaidlustama kohtus. Kohtumenetlus algab hagiavalduse esitamisega kohtusse. Kohtumenetluse käigus selgitatakse välja, kas koondamine oli seaduslik ja kas töötajale tuleb maksta koondamishüvitist.
Tööandja ja Töötaja Õigused ja Kohustused
Tööandja Kohustused
Tööandja on vastutav töökeskkonna ohutuse ja töötingimuste eest, mis vastavad kehtivatele seadustele ja määrustele. Meie, tööandjana, oleme kohustatud tagama, et töökeskkond oleks ohutu ja tervislik ning vastaks töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Me peame tagama, et töötajatel oleksid vajalikud töövahendid ja isikukaitsevahendid, et kaitsta neid ohtlike töötingimuste eest.
Lisaks peame me tagama, et tööandja poolt kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldus oleks selge ja arusaadav ning vastaks töölepingu seadusele. Meie kohustus on maksta töötajatele kokkulepitud töötasu õigeaegselt ja kokkulepitud tingimustel. Meie kohustus on tagada, et töötajatele antakse ettenähtud puhkus ja makstakse puhkusetasu vastavalt töölepingu seadusele.
Töötaja Õigused
Töötajana on teil õigus tööle, mis vastab töölepingu seadusele ja kehtivatele seadustele. Teil on õigus saada kokkulepitud töötasu õigeaegselt ja kokkulepitud tingimustel. Teil on õigus saada ettenähtud puhkust ja maksta puhkusetasu vastavalt töölepingu seadusele.
Töötajana on teil õigus nõuda tööandjalt töökeskkonda, mis vastab töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Teil on õigus nõuda vajalikke töövahendeid ja isikukaitsevahendeid, et kaitsta ennast ohtlike töötingimuste eest.
Lisaks on teil töölepingu seaduse alusel eelisõigus töölepingu lõppemisel. See tähendab, et kui tööandja otsustab koondada töötajaid, siis peab ta arvestama eelisõigusega, mille alusel on esimesena koondamise eest kaitstud rasedad naised, töötajad, kes on lapsehoolduspuhkusel, ja töötajad, kes on ajateenistuses.
Koondamise Hüvitised
Koondamise korral on töötajatele ette nähtud hüvitised, mida tööandja peab maksma. Selles jaotises käsitleme koondamishüvitiste arvutamist ning etteteatamistähtaegu ja hüvitisi.
Hüvitise Arvutamine
Koondamishüvitise suurus sõltub töötaja tööstaažist ettevõttes. Töötajatele, kes on töötanud ettevõttes alla ühe aasta, peab tööandja maksma hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui töötaja on töötanud ettevõttes rohkem kui ühe aasta, siis peab tööandja maksma hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töötajal on õigus saada koondamishüvitist ka siis, kui tööandja on teda koondanud vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul peab tööandja maksma hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Etteteatamistähtajad ja Hüvitised
Tööandja peab koondamisest ette teatama etteteatamistähtajaga. Etteteatamistähtaeg sõltub töötaja tööstaažist ettevõttes. Alla ühe aasta töötanud töötajatele on etteteatamistähtaeg 15 päeva. Kui töötaja on töötanud ettevõttes rohkem kui ühe aasta, siis on etteteatamistähtaeg 30 päeva.
Kui tööandja ei teavita töötajat koondamisest etteteatamistähtajaga, on töötajal õigus nõuda hüvitist etteteatamistähtaja ulatuses. Hüvitise suurus on töötaja keskmise kuu töötasu ulatuses.
Lisaks tööandja poolt makstavale koondamishüvitisele on koondataval töötajal õigus saada kindlustushüvitist töötukassast. Töötukassa otsustab kindlustushüvitise määramise koondamise korral ning teeb otsuse 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
Töötukassa ja Töötuskindlustus
Töötukassa on Eesti Vabariigi sotsiaalkindlustusasutus, mis tagab töötuskindlustuse korraldamise ja tööturupoliitika elluviimise. Meie eesmärk on pakkuda igakülgset tuge töötajatele, kes on koondatud ja vajavad uut töökohta. Töötukassa pakub erinevaid teenuseid, mis aitavad töötajatel leida uut töökohta ning toetavad neid uue karjääri alustamisel.
Töötuskindlustushüvitise Saamine
Töötuskindlustushüvitis on rahaline toetus, mida makstakse töötuks jäänud inimestele. Hüvitise saamiseks peab isik olema töötuna arvel Töötukassas ning vastama töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isik olema töötuks jäänud oma tööandja algatusel või töölepingu lõppemise tõttu.
Töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast sissetulekust ning töötuna arveloleku kestusest. Hüvitise maksmise periood kestab kuni 270 kalendripäeva. Töötuskindlustushüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus Töötukassale ning täita vajalikud tingimused.
Töötuskindlustuse Maksmine
Töötuskindlustus on kohustuslik kindlustus, mida maksavad tööandjad. Töötuskindlustusmakse määr sõltub tööandja palgafondi suurusest ning töötajate arvust. Töötuskindlustusmakseid kogutakse Töötukassa poolt ning neid kasutatakse töötuskindlustushüvitiste maksmiseks.
Töötuskindlustusmakseid peavad maksma kõik Eesti Vabariigis registreeritud tööandjad. Töötuskindlustusmakseid kinnipidamine ja maksmine toimub vastavalt seadustele ning Töötukassa juhistele.
Erijuhud Koondamisel
Koondamine on keeruline protsess, kuid mõnikord võib see olla vajalik. Siiski on oluline teada, et on olemas erijuhtumeid, mis tuleb koondamise korral arvesse võtta. Selles jaotises käsitleme kahte olulist erijuhtumit: tööandja pankroti ja lapsehoolduspuhkuse ning lapsendaja puhkuse ajal koondamine.
Tööandja Pankrot
Kui tööandja on pankrotis, siis on koondamine eriti keeruline. Tööandja pankroti korral võivad töötajad kaotada oma töökoha ja koondamishüvitist ei pruugi maksta. Siiski on töötajatel õigus saada nõuet töötasu ja koondamishüvitise kohta pankrotimenetluse käigus. Töötajad saavad taotleda oma nõuet pankrotihaldurile.
Lapsehoolduspuhkuse ja Lapsendaja Puhkuse Ajal Koondamine
Tööandja ei tohi koondada töötajat lapsehoolduspuhkuse või lapsendaja puhkuse ajal. Kui tööandja koondab töötaja sellisel ajal, siis on see ebaseaduslik. Kui tööandja koondab töötaja enne lapsehoolduspuhkuse või lapsendaja puhkuse algust, siis peab tööandja tagama, et töötajal oleks õigus lapsehoolduspuhkusele või lapsendaja puhkusele.
Kui tööandja koondab töötaja lapsehoolduspuhkuse või lapsendaja puhkuse ajal, siis on töötajal õigus koondamisest teada saada. Tööandja peab teavitama töötajat koondamisest kirjalikult ning märkima, et koondamine on seotud lapsehoolduspuhkuse või lapsendaja puhkusega. Tööandja peab samuti selgitama, miks koondamine on vajalik.