Õigusabi.ee

Sotsiaalhoolekande seadus:

Kui soovite sel teemal nõustamist siis meie jurist on meeleldi valmis õigusabi pakkuma.

Sotsiaalhoolekande Seadus Põhimõtted

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) on Eesti seadus, mis reguleerib sotsiaalhoolekande organisatsioonilisi, majanduslikke ja õiguslikke aluseid ning sätestab sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. SHS-i põhimõtted on järgmised:

  • Inimväärikuse ja sotsiaalse õigluse põhimõte: Sotsiaalhoolekande eesmärk on tagada kõigile inimestele võimalus elada inimväärset elu ning vältida sotsiaalset tõrjutust ja ebavõrdsust.
  • Ennetamise ja varajase sekkumise põhimõte: Sotsiaalhoolekande eesmärk on ennetada sotsiaalsete probleemide teket ning sekkuda varakult, et vältida nende süvenemist ja lahendada need kiiresti ja tõhusalt.
  • Kohaliku omavalitsuse põhimõte: Kohalikud omavalitsused vastutavad sotsiaalhoolekande korraldamise eest oma territooriumil ning peavad tagama kõigile vajaliku sotsiaalabi ja -teenused.
  • Koostöö põhimõte: Sotsiaalhoolekande korraldamisel tuleb tagada erinevate asutuste, organisatsioonide ja spetsialistide tihedat koostööd, et tagada kvaliteetne ja terviklik sotsiaalabi.
  • Isikukesksuse põhimõte: Sotsiaalhoolekande korraldamisel tuleb arvestada inimeste individuaalsete vajaduste ja soovidega ning tagada neile võimalus osaleda otsuste tegemisel ja oma elu kujundamisel.
  • Avatuse ja läbipaistvuse põhimõte: Sotsiaalhoolekande korraldamine peab olema avatud ja läbipaistev ning inimestele peab olema tagatud teave nende õiguste ja võimaluste kohta.

SHS jõustus 1. aprillil 1995 ja on alates sellest ajast mitmeid kordi muudetud. Seaduse muudatused on võetud vastu Riigikogus ning avaldatud Riigi Teatajas. SHS-i koos sotsiaalseadustiku üldosa seadusega kohaldatakse sotsiaalhoolekande korraldamisel.

Sotsiaalhoolekande Organisatsioonid ja Rollid

Sotsiaalhoolekande seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Sotsiaalhoolekande organisatsioonid on erinevad asutused ja organisatsioonid, mis tegelevad sotsiaalhoolekande valdkonnaga. Nende hulka kuuluvad kohaliku omavalitsuse üksused, maavalitsused, valla- või linnavalitsused, eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud.

Kohaliku omavalitsuse üksused on ühed olulisemad sotsiaalhoolekande organisatsioonid. Kohaliku omavalitsuse üksused vastutavad sotsiaalhoolekande korraldamise eest oma haldusterritooriumil. Nad peavad tagama sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja korraldama sotsiaalteenuste osutamist. Kohaliku omavalitsuse üksused peavad samuti tagama, et sotsiaalteenused oleksid kättesaadavad ka raskustes olevatele inimestele.

Maavalitsused on sotsiaalhoolekande valdkonnas samuti olulised organisatsioonid. Maavalitsused vastutavad sotsiaalteenuste korraldamise eest oma haldusterritooriumil. Nad peavad tagama sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja korraldama sotsiaalteenuste osutamist. Maavalitsused peavad samuti tagama, et sotsiaalteenused oleksid kättesaadavad ka raskustes olevatele inimestele.

Valla- või linnavalitsused on sotsiaalhoolekande valdkonnas olulised organisatsioonid. Valla- või linnavalitsused vastutavad sotsiaalteenuste korraldamise eest oma haldusterritooriumil. Nad peavad tagama sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja korraldama sotsiaalteenuste osutamist. Valla- või linnavalitsused peavad samuti tagama, et sotsiaalteenused oleksid kättesaadavad ka raskustes olevatele inimestele.

Eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud on sotsiaalhoolekande valdkonnas samuti olulised organisatsioonid. Eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud võivad osutada sotsiaalteenuseid vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. Nad peavad tagama sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja korraldama sotsiaalteenuste osutamist. Eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud peavad samuti tagama, et sotsiaalteenused oleksid kättesaadavad ka raskustes olevatele inimestele.

Sotsiaaltöötajad on sotsiaalhoolekande valdkonnas olulised spetsialistid. Sotsiaaltöötajad osutavad sotsiaalteenuseid vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele. Sotsiaaltöötajad peavad tagama, et sotsiaalteenused oleksid kättesaadavad ja vastaksid kliendi vajadustele. Sotsiaaltöötajad peavad samuti tagama, et sotsiaalteenused oleksid kättesaadavad ka raskustes olevatele inimestele.

Sotsiaalhoolekande Teenused

Sotsiaalhoolekande teenused on erinevad teenused, mida pakutakse inimestele, kes vajavad abi igapäevaelus toimetulekuks. Sotsiaalhoolekande teenused on reguleeritud Sotsiaalhoolekande seaduses ja neid pakutakse vastavalt inimese vajadustele ja olukorrale.

Sotsiaalhoolekande teenuste hulka kuuluvad erihooldusteenus, hooldusteenus, erihoolekandeteenus, koduteenus, üldhooldusteenus, ööpäevaringne erihooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus, lapsehoiuteenus, asenduskoduteenus ja abivahendid.

Erihooldusteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad pidevat hooldust ja järelevalvet ning ei saa iseseisvalt hakkama. Hooldusteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi, kuid ei vaja pidevat järelevalvet. Erihoolekandeteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad erilist hooldust ning erinevaid toetavaid teenuseid.

Koduteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad abi kodutööde tegemisel, toidu valmistamisel ja muudes igapäevaelu toimingutes. Üldhooldusteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi ning järelevalvet, kuid ei vaja erilist hooldust. Ööpäevaringne erihooldusteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad pidevat hooldust ja järelevalvet ning ei saa iseseisvalt hakkama ning vajavad ööpäevaringset hooldust.

Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi ning järelevalvet, kuid ei vaja erilist hooldust ning teenus osutatakse väljaspool inimese kodu. Tugiisikuteenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi ning toetust, et iseseisvalt hakkama saada. Isikliku abistaja teenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi ning toetust, et iseseisvalt hakkama saada ning teenus sisaldab isiklikku abi.

Igapäevaelu toetamise teenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi ning toetust, et iseseisvalt hakkama saada ning teenus sisaldab erinevaid toetavaid teenuseid. Töötamise toetamise teenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad abi töö leidmisel ja töötamisel. Toetatud elamise teenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapäevaelus abi ning toetust ning teenus sisaldab elamispinda ning erinevaid toetavaid teenuseid.

Kogukonnas elamise teenus on teenus, mida osutatakse inimestele, kes vajavad igapä

Sotsiaalhoolekande Toetused ja Abi

Sotsiaalhoolekande seadus reguleerib erinevaid toetusi ja abi, mida on võimalik saada sotsiaalvaldkonna probleemide korral. Toetused ja abi on suunatud inimestele, kes vajavad tuge oma toimetuleku tagamiseks.

Toetused

Toetused on rahalised vahendid, mida makstakse inimesele tema toimetuleku parandamiseks. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab mitmeid erinevaid toetusi, mis on suunatud erinevatele sihtgruppidele.

  • Toimetulekutoetus on mõeldud inimestele, kes ei suuda oma sissetulekuga toime tulla ning kelle sissetulek jääb alla kehtestatud miinimummäära.
  • Sotsiaaltoetus on mõeldud inimestele, kes vajavad abi erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel, näiteks elamistingimuste parandamisel.
  • Muu abi on abimeetmed, mida saab kasutada erinevate probleemide lahendamiseks, näiteks toiduabi, riiete abi jne.

Abi

Abi on erinevad teenused, mida pakutakse inimestele nende toimetuleku parandamiseks. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab mitmeid erinevaid abiteenuseid, mis on suunatud erinevatele sihtgruppidele.

  • Vältimatu sotsiaalabi on abi, mida pakutakse inimestele, kes on sattunud ootamatutesse raskustesse, näiteks kodutuks jäänud inimesed.
  • Hoolekandelise abi eesmärk on tagada inimestele vajalik abi nende igapäevatoiminguteks, kui nad ise sellega hakkama ei saa, näiteks puudega inimestele.
  • Eluruumi tagamine on teenus, mille eesmärk on tagada inimestele sobivad elamistingimused.
  • Võlanõustamisteenus on teenus, mida pakutakse inimestele, kes vajavad abi oma võlgadega toimetulekul.

Sotsiaalhoolekande seadus tagab erinevate toetuste ja abi kättesaadavuse inimestele, kes vajavad tuge oma toimetuleku parandamisel.

Sotsiaalhoolekande Sihtgrupid

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) reguleerib olukordi, suhteid, nõudeid, mis on seotud hoolekandelise abi vajaduse välja selgitamisega, abi pakkumisega, abi saamise ja osutamise tingimustega jne. Seaduse eesmärk on tagada, et hoolekandelist abi vajav inimene ja tema pere ei jääks toeta.

Sotsiaalhoolekande sihtgruppe on mitmeid. Näiteks lapsed, kes vajavad hoolekandelist abi, vanaduspensionärid, kes vajavad abi igapäevaeluga toimetulekul, hoolekande vajadusega inimesed, kelle hoolduskoormus on suur, täisealised isikud, kes vajavad hoolekandelist abi, puude raskusastmega inimesed, kes vajavad erilist abi ja tuge ning puuduv töövõimega inimesed, kes vajavad abi tööturule sisenemisel ja tööturul toimetulekul.

Hoolekandeasutused on kohustatud tagama, et kõik sotsiaalhoolekande sihtgrupid saavad vajaliku abi ja toetuse. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab, millised on sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja millised on teenuste kättesaadavuse tingimused.

Eesti kodanikud ja Eesti rahvusest isikud on samuti sotsiaalhoolekande sihtgruppide hulgas. Abikaasad ja vanemad võivad samuti olla sotsiaalhoolekande sihtgruppide hulgas, kui nad vajavad hoolekandelist abi ja toetust.

Sotsiaalhoolekande Finantseerimine

Sotsiaalhoolekande seadus sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Riik vastutab sotsiaalhoolekande korraldamise eest ja tagab selle rahastamise.

Sotsiaalhoolekande kulud kaetakse riigieelarvest. Sotsiaalhoolekande eelarve koostamisel arvestatakse sotsiaalteenuste osutamise ja sotsiaaltoetuste maksmisega seotud kuludega. Sotsiaalhoolekande rahastamine on reguleeritud tulumaksuseadusega ning tulumaksuseaduse muutmise seadusega.

Sotsiaalhoolekande finantseerimine toimub riigi poolt eraldatud vahendite kaudu. Sissetulekute allikad on erinevad, näiteks riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest, Euroopa Liidu struktuurifondidest ning eraannetustest.

Sotsiaalhoolekande rahastamise eesmärk on tagada kvaliteetsed sotsiaalteenused ja -toetused kõigile abivajajatele. Sotsiaalhoolekande finantseerimine on oluline, et tagada sotsiaalteenuste ja -toetuste kättesaadavus kõigile abivajajatele.

Sotsiaalhoolekande Õiguslik Raamistik

Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) reguleerib Eesti sotsiaalhoolekande organisatsioonilisi, majanduslikke ja õiguslikke aluseid ning sätestab sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. SHS-i kohaselt on sotsiaalhoolekanne riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne ning see toimub koostöös teiste seaduste ja õigusaktidega.

Perekonnaseadus sätestab isiku vajadused ja suutlikkuse ning ülalpidamiskohustuse. Kui täisealine isik vajab hooldust või toetust, on tema lähedastel ülalpidamiskohustus. Kui täisealine isik ei suuda enda eest seista, võib kohus määrata tema hooldajaks teise täisealise isiku.

Sotsiaalteenused on SHS-i kohaselt teenused, mida pakutakse inimestele, kes vajavad abi oma igapäevaelu korraldamisel ja toimetulekul. Teenuse saaja viibimiskoht ei ole teenuse saamiseks oluline ning teenuseid tuleb pakkuda võimalikult lähedal teenuse saajale.

Erihoolduskodu on asutus, kus pakutakse erihooldusteenuseid. Erihooldusteenuseid osutatakse isikutele, kes vajavad pidevat hooldust ja järelevalvet. Erihoolduskodu on reguleeritud SHS-i, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste õigusaktidega.

Aktidega avaldamine on õigusliku teabe avaldamine ametlikus väljaandes, näiteks Riigi Teatajas. SHS-i sätted ja muudatused tuleb avaldada ametlikus väljaandes.

Vabariigi president allkirjastab SHS-i seadusemuudatused ja võib esitada seaduseelnõusid Riigikogule.

Õigusselgus on õigusliku regulatsiooni selgus ja mõistetavus. SHS-i kohaselt peavad seadused ja õigusaktid olema selged ning arusaadavad kõigile.

Kokkuvõtvalt, SHS-i raames on reguleeritud sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning sätestatud sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. See hõlmab erinevaid aspekte, nagu hooldusvajadus, toetusvajadus, erihoolduskodu, aktidega avaldamine, isiku vajadus ja suutlikkus, sotsiaalteenused, täisealise isiku hooldus, ülalpidamiskohustus, vabariigi president, teenuse saaja, viibimiskoht ja õigusselgus.

Sisukaart