Mittetulundusühingute Seaduse Ülevaade
Mittetulundusühingu Mõiste
Mittetulundusühing on Eesti seaduste kohaselt juriidiline isik, mis on loodud eesmärgiga tegeleda mittetulundusliku tegevusega. Mittetulundusühingu eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid selle liikmete ühiste huvide ja eesmärkide saavutamine. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) sätestab mittetulundusühingu loomise, selle õigusliku staatuse, juhtimise ja tegevuse korra.
MTÜS kohaselt peab mittetulundusühingul olema asutajate vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes on mittetulundusühingu liikmed. Mittetulundusühingul on õigus sõlmida lepinguid, omada vara ja kanda vastutust oma kohustuste eest. Mittetulundusühingul on õigus taotleda riiklikke toetusi ja erinevaid soodustusi.
Seaduses Sätestatud Tingimused
Mittetulundusühingute seadus sätestab mitmeid tingimusi, mida mittetulundusühing peab täitma. Näiteks peab mittetulundusühingu nimi sisaldama sõna “mittetulundusühing” või selle lühendit “MTÜ”. Samuti peab mittetulundusühingu nimi olema unikaalne ja eristatav teistest mittetulundusühingutest.
MTÜS sätestab ka, et mittetulundusühingul peab olema põhikiri, mis kirjeldab mittetulundusühingu eesmärki, tegevust, juhtimist ja liikmete õigusi ja kohustusi. Põhikiri peab olema vastavuses seadusega ja mittetulundusühingu tegevus peab olema kooskõlas põhikirjaga.
Lisaks peab mittetulundusühing registreerima end mittetulundusühingute registris ja esitama selleks vastavad dokumendid. Mittetulundusühingute seadus sätestab ka mittetulundusühingu juhtimise korra, sealhulgas juhatuse liikmete arvu ja valimise ning nende õigused ja kohustused.
- aastal vastu võetud mittetulundusühingute seadus on oluline õigusakt, mis reguleerib mittetulundusühingute tegevust Eestis. Seadus tagab mittetulundusühingute läbipaistva ja korrektse tegevuse ning võimaldab neil oma eesmärke saavutada.
Mittetulundusühingu Asutamine
Mittetulundusühingu asutamine on reguleeritud Mittetulundusühingute seadusega. Asutamine toimub asutajate vabatahtlikul kokkuleppel ja selle käigus tuleb täita mitmeid nõudeid.
Asutamisleping
Asutamisleping on mittetulundusühingu asutamise alusdokument. Asutamislepingus tuleb märkida mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress, asutajate isiklikud andmed, mittetulundusühingu eesmärgid ning selle tegevuse liik. Lisaks tuleb asutamislepingus märkida mittetulundusühingu juhtimise alused ja korraldus.
Põhikiri
Mittetulundusühingu põhikiri on mittetulundusühingu alusdokument, mis sätestab mittetulundusühingu eesmärgid, tegevuse põhimõtted, juhtimise korralduse ja liikmete õigused ja kohustused. Põhikirjas tuleb märkida mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress, liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise kord ning mittetulundusühingu tegevuse lõpetamise alused.
Asutajad
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Asutajad peavad sõlmima asutamislepingu ja esitama mittetulundusühingu registrisse kandmise avalduse. Mittetulundusühingu registrikood määratakse pärast mittetulundusühingu registrisse kandmist.
Mittetulundusühingu asutamine ja tegevus on reguleeritud Mittetulundusühingute seadusega. Mittetulundusühingu registrist kustutamise alused on sätestatud samuti seaduses. Mittetulundusühingu registrist kustutamise aluseks võib olla mittetulundusühingu tegevuse lõpetamine, mittetulundusühingu likvideerimine või mittetulundusühingu tegevuse seadusvastasus.
Mittetulundusühingu registreerimine toimub mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Registri kandmise avalduses tuleb märkida mittetulundusühingu nimi, asukoht ja aadress, asutajate isiklikud andmed, mittetulundusühingu eesmärgid ning selle tegevuse liik. Registri kandmise avaldusele tuleb lisada mittetulundusühingu asutamisleping ja põhikiri.
Mittetulundusühingu nimi peab vastama Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele. Mittetulundusühingu nimi võib olla eesti- või ladina tähestikus. Mittetulundusühingu nimel ei tohi olla varasemaid õigusi, mis võivad takistada mittetulundusühingu tegevust.
Mittetulundusühingu Struktuur
Mittetulundusühing on vabatahtlik isikute ühendus, mille struktuur koosneb üldkoosolekust, juhatusest ja osakondadest.
Üldkoosolek
Üldkoosolek on mittetulundusühingu kõrgeim organ. Üldkoosolek koosneb mittetulundusühingu liikmetest. Liikmelisuse tingimused ja liikmete arv määratakse mittetulundusühingu põhikirjas. Üldkoosolek võtab vastu mittetulundusühingu olulised otsused, sealhulgas põhikirja muudatused, valib juhatuse liikmed ja otsustab nende volituste kestuse, kinnitab majandusaasta aruande ja otsustab kasumi jaotamise kohta.
Juhatus
Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt. Juhatuse liikmete arv ja volituste kestus määratakse mittetulundusühingu põhikirjas. Juhatuse liikmed esindavad mittetulundusühingut ja neil on õigus teha mittetulundusühingu nimel tehinguid. Juhatuse liikmetel on esindusõigus, mille ulatus määratakse mittetulundusühingu põhikirjas.
Osakonnad
Mittetulundusühingul võib olla üks või mitu osakonda. Osakondade loomise ja tegevuse tingimused määratakse mittetulundusühingu põhikirjas. Osakonnad võivad olla mittetulundusühingu sise- või välisosakonnad. Osakondade juhtimine toimub vastavalt mittetulundusühingu põhikirjale.
Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja muud olulised küsimused mittetulundusühingu struktuuri kohta määratakse mittetulundusühingu põhikirjas.
Mittetulundusühingu Toimimine
Mittetulundusühing on vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärkideks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
Majandustegevus
Mittetulundusühing võib osutada majandustegevust, kui see on vajalik mittetulundusühingu eesmärkide saavutamiseks. Samuti võib mittetulundusühing osutada majandustegevust, kui see on seadusega lubatud ning majandustegevus ei ole mittetulundusühingu põhitegevus.
Tulu Saamine
Mittetulundusühing võib teenida tulu, kuid seda võib kasutada ainult mittetulundusühingu eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingu tulu võib saada annetustest, liikmemaksudest, toetustest, müügitulust, renditulust jne. Mittetulundusühing ei tohi kasutada tulu mittetulundusühingu liikmete isiklikuks kasuks.
Vara Jaotamine
Mittetulundusühingu vara võib jaotada ainult mittetulundusühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühingu vara jaotamisel tuleb järgida mittetulundusühingute seaduses sätestatud korra ja tingimusi. Mittetulundusühingu vara jaotamine toimub mittetulundusühingu lõpetamisel või ühinemisel, kui mittetulundusühingu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.
Mittetulundusühingu vara jaotamine toimub mittetulundusühingu seaduses sätestatud korra ja tingimuste kohaselt, kui mittetulundusühing lõpetatakse või ühineb teise mittetulundusühinguga. Mittetulundusühingu vara jaotamisel tuleb arvestada mittetulundusühingu põhikirjalisi eesmärke ning jagada vara mittetulundusühingu liikmete vahel vastavalt mittetulundusühingu põhikirjale ja seaduses sätestatud korrale.
Mittetulundusühingu Õigused ja Kohustused
Liikmete Õigused
Mittetulundusühingu liikmetel on seadusega tagatud õigused, mida tuleb austada ja kaitsta. Liikmetel on õigus:
- osaleda üldkoosolekul ja võtta sõna
- valida ja olla valitud juhtimisorganitesse
- saada teavet mittetulundusühingu majandusliku seisundi ja tegevuse kohta
- esitada juhtimisorganitele ettepanekuid ja küsimusi
- saada osa mittetulundusühingu varast ja tulust vastavalt seaduses ja põhikirjas sätestatud tingimustele
Liikmete Kohustused
Liikmetel on kohustus järgida mittetulundusühingu põhikirja ja seadust ning teha koostööd mittetulundusühingu eesmärkide saavutamiseks. Liikmete kohustused hõlmavad muu hulgas:
- tasuda mittetulundusühingu liikmemaksu ja muud kohustuslikud maksed
- osaleda mittetulundusühingu tegevuses ja toetada selle eesmärke
- mitte kahjustada mittetulundusühingu mainet ega huve
- täita juhtimisorganite otsuseid ja nõudeid
Mittetulundusühingu Õigusvõime
Mittetulundusühingul on õigusvõime, mis tähendab, et see võib omada vara, sõlmida lepinguid, kaevata ja olla kaevatud kohtus ning teha muid juriidilisi toiminguid. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib selle registreerimisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
Mittetulundusühingu õigusvõime piirid on sätestatud seaduses ja põhikirjas. Mittetulundusühing ei saa teha juriidilisi toiminguid, mis on vastuolus seadusega või mittetulundusühingu põhikirjaga.
Mittetulundusühingu Lõpetamine
Mittetulundusühingu lõpetamine on protsess, mille käigus lõpetatakse mittetulundusühingu tegevus ja jagatakse vara vastavalt seadusele ja põhikirjale. Lõpetamise alused on sätestatud mittetulundusühingute seaduses § 37, mis hõlmab muuhulgas mittetulundusühingu liikmete arvu vähenemist alla kahe või muu seaduses või põhikirjas sätestatud suuruse ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 39 sätestatud aluseid.
Likvideerimismenetlus
Mittetulundusühingu lõpetamine toimub likvideerimismenetluse käigus. Likvideerimismenetlus algab mittetulundusühingu juhatuse või likvideerija otsusega ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega äriregistris. Likvideerimismenetluse käigus tuleb likvideerijal tagada mittetulundusühingu võlausaldajate nõuete rahuldamine, vara realiseerimine ja jaotamine.
Likvideerimismenetluse käigus tuleb järgida mittetulundusühingute seaduse § 49 sätteid, mis sätestavad likvideerimismenetluse korra ja likvideerija kohustused. Likvideerimismenetluse käigus tuleb koostada likvideerimisbilanss ja likvideerimisaruanne, mis esitatakse mittetulundusühingu liikmetele ja äriregistrile.
Kustutamine
Mittetulundusühingu kustutamine äriregistris toimub pärast likvideerimismenetluse lõppu. Mittetulundusühing kustutatakse äriregistrist mittetulundusühingute seaduse § 52 alusel, kui mittetulundusühingu vara on jaotatud vastavalt seadusele ja põhikirjale ning mittetulundusühingul puuduvad võlausaldajad.
Mittetulundusühingu kustutamisel äriregistris kaotab mittetulundusühing õiguse tegevuseks ja selle liikmed ei saa enam esindada mittetulundusühingut. Mittetulundusühingu liikmetel on õigus mittetulundusühingu vara jagamisel vastavalt seadusele ja põhikirjale.
Kui mittetulundusühing on registrist kustutatud, siis mittetulundusühingul ei ole enam õigust tegevuseks ja selle liikmed ei saa enam esindada mittetulundusühingut.
Mittetulundusühingu Erinevused ja Erisused
Mittetulundusühingute seadus määratleb mittetulundusühingu kui vabatahtlikku isikute ühendust, mis loodi põhikirjas seatud eesmärkide täitmiseks. Mittetulundusühingute seadus reguleerib mittetulundusühingute tegevust ja erinevusi sihtasutuste ja korteriühistutega.
Sihtasutus
Sihtasutus on mittetulundusühing, millel on oma varad ja eesmärgid ning mis loodi nende eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel on õigusvõime ja see tekib sihtasutuse kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Sihtasutusel on juhatus ja see peab koosnema vähemalt ühest liikmest. Sihtasutuse juhatus vastutab sihtasutuse tegevuse eest ja esindab sihtasutust.
Korteriühistu
Korteriühistu on mittetulundusühing, mille liikmed on korteriomanikud. Korteriühistu peab olema kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Korteriühistul on juhatus, mis vastutab korteriühistu tegevuse eest ja esindab korteriühistut. Korteriühistu liikmed valivad juhatuse liikmed oma hulgast.
Mittetulundusühingute seadus sätestab erinevused mittetulundusühingute, sihtasutuste ja korteriühistute vahel. Mittetulundusühingute seadus reguleerib mittetulundusühingute tegevust tsiviilõiguse ja ühinguõiguse alusel. Mittetulundusühingute seadus sätestab ka kahju hüvitamise nõude mittetulundusühingute juhatuse liikmetele ja liikmetele.
Mittetulundusühingute seadus nõuab, et mittetulundusühingu kõik muudatused tuleb kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Mittetulundusühingu registrikaardile kantakse tema kohta mitmesugused andmed, sealhulgas registrikood, nimi, asukoht ja aadress, juhatuse liikme andmed ja muud seaduses sätestatud andmed.
Mittetulundusühingute seadus on kättesaadav Riigi Teataja veebisaidil.