Õigusabi.ee

Üürilepingu seadus

Kui soovite sel teemal nõustamist siis meie jurist on meeleldi valmis õigusabi pakkuma.

Üürilepingu seadus

Tähtajatu Üürileping

Tähtajatu üürileping on üks levinumaid üürilepinguid. Selle puhul ei ole kindlat lõpptähtaega, mis tähendab, et leping kehtib seni, kuni üürnik või üürileandja selle üles ütleb. Tähtajatu üürilepingu puhul on mõlemal poolel õigus selle ülesütlemiseks, kuid selleks on vaja järgida seaduses sätestatud reegleid.

Tähtajatu üürilepingu puhul on oluline märkida, et üürileandja ei saa ülesütlemiseks esitada põhjust, kuid üürnik peab seda tegema. Üürilepingu ülesütlemiseks on vaja esitada kirjalik teade vähemalt kolm kuud ette ning üürnikul on õigus jääda elama eluruumi veel üheks kuuks pärast ülesütlemistähtaja lõppemist.

Tähtajaline Üürileping

Tähtajaline üürileping on leping, kus on kindlaks määratud üürilepingu kestus. See tähendab, et leping lõpeb kindlal kuupäeval, kui pole kokku lepitud teisiti. Tähtajalise üürilepingu puhul on mõlemal poolel õigus lepingu lõppemisel selle pikendamiseks või uue lepingu sõlmimiseks.

Tähtajalise üürilepingu puhul on oluline märkida, et üürileandja ei saa lepingut ennetähtaegselt üles öelda, kui pole kokku lepitud teisiti. Üürnikul on aga õigus leping üles öelda, kuid sel juhul peab ta järgima seaduses sätestatud reegleid ning lepingu ülesütlemiseks on vaja esitada kirjalik teade vähemalt üks kuu ette.

Üürileping on kokkulepe, mille järgi üürnik saab kasutada üürileandja kinnisasja (näiteks eluruumi) kindlal perioodil. Üürilepingu sõlmimisel tuleb järgida seaduses sätestatud reegleid ning lepingus tuleb märkida üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused. Üürilepingu sõlmimisel võib üürileandja nõuda tagatisraha, mis tagab tema õigused juhul, kui üürnik ei täida lepingus sätestatud kohustusi.

Eluruumi üürileping on üks levinumaid üürilepinguid ning seda reguleerib seadus. Seaduses on sätestatud üürilepingu tingimused, sh üürilepingu kestus, üürileandja ja üürniku õigused ja kohustused ning tagatisraha. Üürilepingu sõlmimisel tuleb järgida seaduses sätestatud reegleid ning lepingus tuleb märkida kõik olulised aspektid.

Üürniku ja Üürileandja Kohustused

Üürniku Kohustused

Üürnikul on mitmeid kohustusi, mida ta peab täitma, et üürileping oleks edukas ja vastaks seaduse nõuetele. Üürniku peamised kohustused on järgmised:

KohustusKirjeldus
Üüri maksmineÜürnik peab maksma üüri kokkulepitud tähtajaks ja summas.
Eluruumi heaperemehelik kasutamineÜürnik peab kasutama eluruume heaperemehelikult ja tagama nende säilimise.
RemondikohustusÜürnik peab tegema vajalikud remonttööd, kui need on vajalikud eluruumi säilitamiseks.
Kõrvalkulude tasumineÜürnik peab tasuma kõrvalkulud vastavalt kokkuleppele üürileandjaga.
Eluruumi tagastamineÜürnik peab tagastama eluruumi lepingu lõppedes samas seisukorras, kui see oli lepingu sõlmimisel.

Üürileandja Kohustused

Üürileandjal on ka mitmeid kohustusi, mida ta peab täitma, et üürileping oleks edukas ja vastaks seaduse nõuetele. Üürileandja peamised kohustused on järgmised:

KohustusKirjeldus
Eluruumi üleandmineÜürileandja peab üle andma eluruumi kokkulepitud tähtajaks ja tagama selle vastavuse lepingutingimustele.
Hooldus ja remontÜürileandja peab tagama eluruumi heaperemeheliku hooldamise ja vajadusel tegema vajalikud remonttööd.
Kõrvalkulude arvestusÜürileandja peab arvestama kõrvalkulusid vastavalt kokkuleppele üürnikuga.
Tagatisraha tagastamineÜürileandja peab tagastama tagatisraha lepingu lõppedes vastavalt kokkuleppele.
Üürniku privaatsuse tagamineÜürileandja peab tagama üürniku privaatsuse ja mitte segama tema rahu.

Üürilepingu Ülesütlemine

Üürilepingu ülesütlemine on oluline teema, mida tuleks enne üürilepingu sõlmimist hoolikalt kaaluda. Üürilepingute puhul tuleb eristada kahte tüüpi ülesütlemist: korralist ja erakorralist.

Korraline Ülesütlemine

Korraline ülesütlemine on võimalik üürilepingu tähtaja lõppemisel või tähtajalise üürilepingu puhul lepingus ettenähtud aja möödumisel. Tähtajatu üürilepingu puhul on võimalik leping üles öelda kahel juhul: korraliselt või seaduses ettenähtud alusel.

Korraline ülesütlemine tuleb esitada kirjalikult ja vastavalt seaduses ettenähtud tähtajale. Üürilepingu ülesütlemisavalduses tuleb märkida üürileandja ja üürniku isiklikud andmed, üürilepingu number ja ülesütlemise põhjus.

Erakorraline Ülesütlemine

Erakorraline ülesütlemine on võimalik üürilepingu tähtajalise või tähtajatu lepingu puhul, kui üürilepingu pooltel on selleks seaduslik alus. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus, mis võib tuleneda seadusest või üürilepingus määratletud alustest.

Erakorraline ülesütlemine tuleb esitada kirjalikult ja vastavalt seaduses ettenähtud tähtajale. Üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduses tuleb märkida üürileandja ja üürniku isiklikud andmed, üürilepingu number ja ülesütlemise põhjus.

Kulude Ja Maksete Käsitlemine

Kõrvalkulud

Üürniku kohustus on tasuda kõik kõrvalkulud, mis on seotud üüritava eluruumiga. Kõrvalkulude hulka kuuluvad hoone korrashoiu- ja parenduskulud, mis on seotud üüritava eluruumiga. Kõrvalkulud võivad sisaldada ka vee-, gaasi-, elektri- ja küttekulude eest tasumist, kui need ei ole üürisumma sees.

Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja ja need peavad olema üürilepingus selgelt kirjas. Kõrvalkulude tasumine toimub tavaliselt igakuiselt koos üürisummaga. Üürileandja peab esitama üürnikule kõrvalkulude arve, kui need on muutunud.

Üüri Tõstmine

Üürileandjal on õigus tõsta üüri, kui selleks on mõjuv põhjus. Üüri tõstmiseks peab üürileandja esitama üürnikule kirjaliku teate vähemalt kolm kuud enne üüri tõstmist. Üürnikul on õigus üüri tõstmisega mitte nõustuda ja üürileping üles öelda.

Üüri tõstmise mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused vara riigile kasutamiseks võtmisel. Üürileandjal on õigus tõsta üüri ka siis, kui üürilepingu tähtaeg ületab 30 aastat, välja arvatud juhul, kui üürileping on sõlmitud kas üürniku või üürileandja eluajaks.

Viivisemäär

Kui üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalkulusid tähtaegselt, on üürileandjal õigus nõuda viivist. Viivisemäär peab olema selgelt kirjas üürilepingus. Kui viivisemäära ei ole kokku lepitud, siis kehtib seaduses sätestatud viivisemäär.

Viivisemäär on tavaliselt 0,05% üürivõlgnevusest päevas. Kui üürnik on võlgu rohkem kui ühe kuu üüri, on üürileandjal õigus üürileping üles öelda. Üürileandja peab enne üürilepingu ülesütlemist andma üürnikule kirjaliku hoiatuse ja mõistliku tähtaja üüri tasumiseks.

Erinevused Äri- Ja Eluruumi Üürilepingus

Äri- ja eluruumi üürilepingud on reguleeritud erinevate seadustega. Äriruumi üürilepingud on reguleeritud võlaõigusseadusega, samas kui eluruumi üürilepingud on reguleeritud eluruumide üürimise seadusega. Siin on mõned erinevused kahe liigi üürilepingute vahel.

Äriruumi Üürileping

Äriruumi üürilepingud on tavaliselt pikemad ja keerukamad kui eluruumi üürilepingud. Äriruumi üürilepingud sisaldavad tavaliselt rohkem üksikasju, nagu näiteks:

  • Üürniku ettevõtte nimi ja registrikood
  • Üürileandja ja üürniku kontaktandmed
  • Üürilepingu kehtivusaeg ja lõppemise kuupäev
  • Üürilepingu pikendamise võimalused
  • Üürniku õigused ja kohustused
  • Üürileandja õigused ja kohustused
  • Üüri suurus ja maksmise sagedus
  • Lepingu lõpetamise tingimused

Lisaks on äriruumi üürilepingutes tavaliselt rohkem läbirääkimisi ja kokkuleppeid, mis kajastavad üürniku ja üürileandja vahelisi suhteid.

Eluruumi Üürileping

Eluruumi üürilepingud on tavaliselt lihtsamad ja lühemad kui äriruumi üürilepingud. Eluruumi üürilepingud sisaldavad tavaliselt järgmisi üksikasju:

  • Üürniku ja üürileandja kontaktandmed
  • Üürilepingu kehtivusaeg ja lõppemise kuupäev
  • Üürilepingu pikendamise võimalused
  • Üürniku õigused ja kohustused
  • Üürileandja õigused ja kohustused
  • Üüri suurus ja maksmise sagedus
  • Lepingu lõpetamise tingimused

Eluruumi üürilepingutes on vähem läbirääkimisi ja kokkuleppeid, kuna need on tavaliselt standardiseeritud ja seadusega reguleeritud. Siiski võivad mõned üürilepingud sisaldada täiendavaid tingimusi, nagu näiteks leppetrahv rikkumiste eest.

Lepingutingimuste Rikkumine

Kui üürnik rikub üürilepingu tingimusi, on üürileandjal õigus nõuda leppetrahvi. Lisaks on üürileandjal õigus üürileping üles öelda, kui üürnik ei täida lepingust tulenevaid kohustusi.

Leppetrahv

Leppetrahv on rahaline karistus, mida üürnik peab maksma, kui ta rikub üürilepingu tingimusi. Leppetrahvi suurus peab olema määratud üürilepingus, vastasel juhul ei ole üürileandjal õigust leppetrahvi nõuda.

Leppetrahvi suurus võib olla erinev, kuid see ei tohi olla ebamõistlikult suur. Üürilepingus tuleb selgelt määratleda, millistel juhtudel ja millises summas leppetrahvi nõutakse. Kui leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur, võib üürnikul olla õigus seda vähendada.

Viivitus

Kui üürnik ei maksa üüri õigeaegselt, on üürileandjal õigus nõuda viivist. Viivise suurus peab olema määratud üürilepingus või seaduses.

Kui üürnik ei maksa üüri õigeaegselt ja ei ole kokkulepitud viivist maksnud, võib üürileandja üürilepingu üles öelda. Üürnikul on õigus vältida üürilepingu ülesütlemist, kui ta tasub võlgnevuse koos viivistega enne üürileandja poolt määratud tähtaega.

Üürilepingu Paindlikkus

Üürilepingu sõlmimisel on oluline arvestada paindlikkusega, et vältida hilisemaid probleeme. Üürilepingu paindlikkus võimaldab lepingu osapooltel kohandada lepingutingimusi vastavalt muutuvatele olukordadele.

Tähtajaline Leping

Tähtajaline üürileping on leping, mille kestus on kindlaks määratud. Tähtajalise lepingu puhul on oluline arvestada, et leping ei lõpe automaatselt pärast tähtaja möödumist, vaid lepingu lõpetamiseks tuleb sellest teada anda. Tähtajalise lepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg on tavaliselt üks kuu.

Tähtajaline üürileping on paindlikum kui tähtajatu leping, kuna lepingu kestus on kindlaks määratud ning lepingu lõpetamiseks tuleb sellest ette teatada.

Tähtajatu Leping

Tähtajatu üürileping on leping, mille kestus ei ole kindlaks määratud. Tähtajatu lepingu puhul on oluline arvestada, et leping lõpeb üürniku või üürileandja soovi korral. Tähtajatu lepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg on tavaliselt kolm kuud.

Tähtajatu üürileping on vähem paindlik kui tähtajaline leping, kuna lepingu kestus ei ole kindlaks määratud ning lepingu lõpetamiseks tuleb etteteatamistähtaega järgida.

Üürilepingu Eriolukorrad

Kui üürnik ja üürileandja on lepingu sõlminud, siis on mõlemal poolel kohustus järgida lepingus sätestatud reegleid. Kuid on ka eriolukordi, kus üks või mõlemad pooled võivad lepingu erakorraliselt üles öelda. Selles jaotises räägime lemmikloomade, suitsetamise ja korteriühistu kohta.

Lemmikloomad

Kui üürnikul on lemmikloom, siis tuleb sellest teavitada üürileandjat. Üürileandja võib keelduda lemmiklooma pidamisest, kui see võib kahjustada eluruumi või häirida teisi elanikke. Kui üürnik hoiab lemmiklooma vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning see ei kahjusta eluruumi ega häiri teisi elanikke, siis ei saa üürileandja keelduda lemmiklooma pidamisest.

Suitsetamine

Suitsetamine eluruumis võib olla ohtlik ning seetõttu on sageli keelatud. Kui suitsetamine on eluruumis lubatud, siis tuleb sellest teavitada üürileandjat. Kui suitsetamine on keelatud, siis tuleb seda reeglit järgida. Kui üürnik rikub suitsetamise keeldu, siis võib üürileandja lepingu erakorraliselt üles öelda.

Korteriühistu

Korteriühistu võib kehtestada reegleid, mis on üürnikule kohustuslikud. Üürnik peab järgima korteriühistu poolt kehtestatud reegleid. Kui üürnik ei järgi korteriühistu reegleid, siis võib üürileandja lepingu erakorraliselt üles öelda.

Ohutus

Üürnik peab tagama eluruumi ohutuse. Kui üürnik ei taga eluruumi ohutust ja see võib kahjustada eluruumi või teisi elanikke, siis võib üürileandja lepingu erakorraliselt üles öelda.

Üürilepingu Dokumentatsioon

Üürilepingu sõlmimisel on oluline koostada korrektne dokumentatsioon. Selles jaotises käsitleme olulisi dokumente, mis on seotud üürilepingu sõlmimise ja üürileandja ja üürniku vahelise tehingu dokumenteerimisega.

Üleandmise-Vastuvõtmise Akt

Üleandmise-vastuvõtmise akt on dokument, mis tõendab üürileandja ja üürniku vahelist vara üleandmist. Aktis tuleks kirjeldada vara seisukorda ja olemasolevaid puudusi. Üleandmise-vastuvõtmise akt peaks olema allkirjastatud mõlema poole poolt ja koopia peaks olema antud mõlemale poolele.

Andmed

Üürilepingus tuleks märkida kõik olulised andmed, nagu üürniku ja üürileandja nimi ja aadress, vara aadress, üürilepingu kehtivusaeg ja üüri suurus. Samuti tuleks märkida, millised kulud kuuluvad üürniku kanda ja millised kulud kuuluvad üürileandja kanda.

Varjatud Puudus

Varjatud puuduse all mõeldakse vara puudust, mida ei olnud võimalik enne üürilepingu sõlmimist avastada. Kui üürnik avastab varjatud puuduse, peaks ta sellest esimesel võimalusel üürileandjale teada andma. Üürileandjal on kohustus puudus kõrvaldada või tagastada üürnikule vastav summa raha.

Kui üürnik ei ole rahul vara seisukorraga või avastab varjatud puuduse, peaks ta sellest esimesel võimalusel üürileandjale teada andma. Üürileandjal on kohustus puudus kõrvaldada või tagastada üürnikule vastav summa raha.

Sisukaart