Õigusabi.ee

Riigihangete seadus

Kui soovite sel teemal nõustamist siis meie jurist on meeleldi valmis õigusabi pakkuma.

Riigihangete Seadus

Riigihangete seadus on Eesti õigusakt, mille eesmärk on kindlustada riigihangeteks kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. See määrab kindlaks riigihangete teostamise korra ja sätestab riigihangetega seotud subjektide õigused, kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.

Hankija on isik, kes korraldab riigihankeid. Hankija peab tagama, et riigihanke korraldamine toimuks otstarbekalt ja säästlikult. Hankija peab järgima seaduses sätestatud põhimõtteid ning tagama, et riigihanke tulemusena sõlmitud leping vastaks hankija vajadustele.

Pakkuja on isik, kes esitab riigihankele pakkumuse. Pakkuja peab vastama riigihanke tingimustele ning tagama, et tema pakkumus vastab hankija vajadustele. Pakkuja peab järgima seaduses sätestatud nõudeid ning tagama, et tema pakkumus vastab seadusega ettenähtud tingimustele.

Ehitustööd ja nendega seotud teenused on üks riigihangete valdkond. Riigihanke korraldamisel ehitustööde ja nendega seotud teenuste osas tuleb järgida seaduses sätestatud nõudeid ning tagada, et hankija vajadused saavad täidetud.

Riigihangete seadus sätestab ka, et riigihange peab olema otstarbekas ja säästlik. See tähendab, et riigihanke korraldamisel tuleb arvestada nii hankija kui ka pakkuja huve ning tagada, et riigihanke tulemusena sõlmitud leping vastaks hankija vajadustele.

Hankemenetlus

Hankemenetlus on protsess, mille käigus riigiasutus või kohalik omavalitsus otsib teenuseid või asju ostmiseks sobivaid pakkujaid. Hankemenetluse käigus tuleb järgida riigihangete seadust, mis kehtestab reeglid ja kriteeriumid hankeprotsessi ja hankelepingu maksumuse kohta.

Hankemenetluse tüübid on avatud hanke- ja piiratud hankeprotsessid. Avatud hankeprotsessis võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab seaduses sätestatud tunnustele ja piirangutele. Piiratud hankeprotsessis on hankija valinud teatud ettevõtjad, kellele ta esitab hanketeate ja kutsed pakkumuste esitamiseks.

Hankemenetlus algab hanketeate avaldamisega registris. Hanketeates tuleb esitada hankelepingu maksumus ja käibemaks, kui see on kohaldatav. Hanketeates tuleb samuti märkida vastutus, mida hankija ja pakkujad peavad täitma.

Hankemenetluse käigus tuleb pakkujal täita mitmeid nõudeid, näiteks esitada taotlus ja pakkumus, millele on lisatud vajalikud dokumendid ja tõendid. Pakkumuse esitamisel tuleb arvestada ka äriühingu õigusliku seisundiga ning võimalike piirangutega, mis võivad ühispakkumuse esitamist takistada.

Rahandusministeeriumi Roll

Rahandusministeerium on vastutav riigihangete seaduse rakendamise ja järelevalve eest. Selle ülesandeks on tagada, et riigihankeid korraldatakse läbipaistvalt, õiglaselt ja konkurentsis. Rahandusministeeriumi peamine eesmärk on tagada, et riigihangete korraldamine vastab seadusele ja et hankeprotsess on läbipaistev ja aus.

Rahandusministeeriumi roll riigihangete seaduse rakendamisel hõlmab järgmist:

  • Kriteeriumide määramine: Rahandusministeerium vastutab riigihangete kriteeriumide määramise eest. Kriteeriumid peavad olema objektiivsed ja vastama hanke eesmärgile. Kriteeriumide määramisel tuleb arvestada ka konkurentsi edendamist ja võrdset kohtlemist.
  • Hankelepingute sõlmimine: Rahandusministeerium annab hankijale nõuandeid hankelepingute sõlmimisel. Hankeleping peab vastama riigihangete seaduse nõuetele ja olema kõigile osapooltele mõistetav ja selge.
  • Konkurents: Rahandusministeerium vastutab konkurentsi edendamise eest riigihangete korraldamisel. Konkurents peab olema aus ja võrdne ning tagama parima hinna ja kvaliteedi suhte.
  • Järelevalve: Rahandusministeerium teostab järelevalvet riigihangete korraldamise üle ning tagab, et hankeprotsess on läbipaistev ja vastab seaduse nõuetele. Järelevalve hõlmab ka hankelepingute täitmise jälgimist ning vajadusel sanktsioonide rakendamist.
  • Riigi Teataja: Rahandusministeerium vastutab riigi teatajas avaldatavate riigihangete teadete eest. Teated peavad vastama seaduse nõuetele ning olema kättesaadavad kõigile huvitatud isikutele.
  • Statistika: Rahandusministeerium kogub ja avaldab riigihangete statistikat. Statistika annab ülevaate riigihangete korraldamisest ning võimaldab jälgida riigihangete seaduse rakendamist.

Kokkuvõttes on Rahandusministeeriumi roll riigihangete seaduse rakendamisel väga oluline ning tagab ausa ja läbipaistva hankeprotsessi ning konkurentsi edendamise.

Vaidlustusmenetlus

Riigihangete seadus sätestab vaidlustusmenetluse reeglid, mille kohaselt on hankija otsuste vastu võimalik esitada kaebus. Vaidlustusmenetlus on hankemenetluse lahutamatu osa ning see on oluline vahend, mis tagab õiglase konkurentsi ja võrdse kohtlemise pakkujatele.

Vaidlustusmenetlus algab siis, kui hankija on teinud otsuse, mida soovitakse vaidlustada. Vaidlustuskomisjonile tuleb esitada vaidlustus 10 päeva jooksul alates hankija otsuse teadasaamisest või päevast, mil hankija oleks pidanud otsusest teada andma. Vaidlustuskomisjonile esitatud kaebus peab sisaldama vajalikke tõendeid ja argumente, mis toetavad kaebuse esitamist.

Vaidlustusmenetluse lõpptulemusena võib vaidlustuskomisjon teha erinevaid otsuseid. Vaidlustus võib olla rahuldatud, tagasi lükatud või jätta vaidlustus rahuldamata. Kui vaidlustus rahuldatakse, võib see tähendada, et hankija peab tegema uue otsuse või muutma oma otsust. Kui vaidlustus jääb rahuldamata, jääb hankija otsus jõusse.

Vaidlustusmenetluse läbiviimiseks on vajalik, et hanketeade sisaldaks vajalikku teavet vaidlustusmenetluse kohta. Hanketeates tuleb selgelt välja tuua, millised on vaidlustusmenetluse tingimused, sealhulgas tähtajad ja menetluse kord. Samuti peab hanketeade sisaldama teavet vaidlustuskomisjoni kohta ning selle kohta, kuidas vaidlustuskomisjoniga ühendust võtta.

Vaidlustusmenetluses võivad olla piirangud, mis võivad pakkujaid kõrvaldada või kvalifitseerimata jätta. Kui pakkujad ei vasta nõutud kvalifikatsiooninõuetele, võib hankija need kõrvaldada. Samuti võib hankija kõrvaldada pakkujad, kui nad on seotud hankemenetlusega seotud isikute või organisatsioonidega, kes on juba hankemenetlusest kõrvaldatud.

Ideekonkursi kutse korraldamisel võivad olla erinevad vaidlustusmenetluse tingimused. Ideekonkursi kutse võib olla avatud või piiratud ning võib sisaldada erinevaid nõudeid ja piiranguid. Vaidlustusmenetluse korraldamisel tuleb arvestada ideekonkursi kutse tingimustega ja tagada, et vaidlustusmenetlus vastab nendele tingimustele.

Kontsessioon ja Ainuõigus

Riigihangete seadus sätestab, et kontsessioon on hankemenetlus, mille käigus antakse ettevõtjale ainuõigus teatud teenuse osutamiseks või ehitustööde tegemiseks teatud ajavahemikuks. Kontsessiooniga kaasnevad teatud õigused ja kohustused, mis on täpsemalt välja toodud seaduses.

Ainuõigus on ettevõtjale antud õigus tegutseda teatud tegevusalal, mille tulemusel on sellel tegevusalal tegutsemine teistel ettevõtjatel oluliselt piiratud. Ainuõiguse andmine on lubatud vaid teatud tingimustel, mis tagavad võrdse kohtlemise ja väldivad huvide konflikti.

Kontsessioonide ja ainuõiguste andmise menetlused peavad olema läbipaistvad ja vastama riigihangete seaduse nõuetele. See tagab, et ettevõtjad saavad võrdselt osaleda ja konkureerida hankemenetlustes ning tagab ka maailma kaubandusorganisatsiooni nõuete täitmise.

Ideekonkurss on üks võimalus, kuidas hankija saab leida parima lahenduse konkreetsele probleemile või vajadusele. Ideekonkursi korraldamine peab vastama seaduse nõuetele ning tagama võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse.

Hanke Korraldamine

Riigihangete seadus reguleerib hanke korraldamist ja sellele järgnevat pakkumiste hindamist. Hanke korraldamine hõlmab erinevaid etappe, alates hanke vajaduse tuvastamisest kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Hankemenetluse käigus tuleb järgida hanke alusdokumente, mis määravad kindlaks hanke tingimused, sh hanke eesmärgi, hankija nõuded, valikukriteeriumid ja lepingutingimused. Hanke alusdokumendid peavad olema kättesaadavad kõigile huvitatud isikutele ning nende koostamisel tuleb tagada võrdne kohtlemine ja läbipaistvus.

Hankija peab hanke korraldamisel lähtuma riigihangete seaduses sätestatud menetlusreeglitest ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustest. Hankija peab tagama, et hanke korraldamine toimub õiguspäraselt, läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõtteid järgides.

Hankemenetluse käigus tuleb tagada pakkujate võrdne kohtlemine ning hankemenetlus peab olema läbipaistev. Hankija peab tagama, et kõik hankemenetluse käigus tehtud otsused ja toimingud on põhjendatud ning dokumenteeritud.

Hankemenetluse käigus võib esineda erinevaid probleeme, mille lahendamiseks on ette nähtud erinevad vaidluste lahendamise viisid. Vaidluste lahendamiseks on võimalik esitada kaebus haldusorganile või pöörduda kohtusse.

Kõik hanke korraldamisega seotud dokumendid, sh hanke alusdokumendid, pakkumised ja lepingud, tuleb säilitada vähemalt 3 aastat pärast hankelepingu lõppemist. Dokumentide säilitamise ajal tuleb tagada nende kättesaadavus ja terviklikkus.

Hankemenetluse käigus võib kasutada erinevaid kommunikatsioonivahendeid, sh e-kirja. E-kirja saatmisel tuleb tagada selle tõendatavus ning vastavus kehtivatele nõuetele.

Hanke korraldamisel tuleb järgida ka käibemaksuseaduse nõudeid ning arvutada käibemaksu netokäibe alusel. Netokäive on käibemaksuseaduses määratletud kui müügitulu, millest on maha arvatud käibemaks.

Dünaamiline Hankesüsteem

Dünaamiline hankesüsteem on elektrooniline hankelepingute sõlmimise menetlus, mis võimaldab hankijal sõlmida hankelepinguid jooksvalt. Selle kehtivusajal kvalifitseerimise tingimustele vastavad ettevõtjad võivad jooksvalt liituda ning hankija võib liitunud taotlejatega sõlmida hankelepinguid käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras.

Dünaamilise hankesüsteemi kasutamine on võimalik teenuse tellimise ja ehitustöö tellimise korral. See võimaldab hankijal sõlmida hankelepinguid tingimustel, mis vastavad tema vajadustele ning võimaldab ettevõtjatel osaleda hankemenetlustes, mis vastavad nende võimekusele.

Dünaamilise hankesüsteemi kasutamisel peavad hankijad järgima riigihanke korraldamise reegleid ning tagama, et hankelepingute sõlmimine toimub õigusliku aluse alusel. Samuti peavad hankijad arvestama valitseva mõjuga ning tagama, et hankelepingute sõlmimine ei kahjusta konkurentsi.

Dünaamilise hankesüsteemi kasutamisel on oluline tagada, et riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused on täidetud ning et hankelepingute sõlmimine toimub läbipaistvalt ja õiglaselt. Hankijad peavad tagama, et kõik huvitatud isikud, kes vastavad hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele ja esitavad hankija koostatud tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumuse, saavad sellega võrdselt tutvuda ja sellest osa võtta.

Riigihankeõigus ja Maksumaksja Raha

Riigihankeõigus on oluline valdkond, mis tagab maksumaksja raha õiglase, otstarbeka ja läbipaistva kasutamise. Riigihangete seadus kehtestab reeglid asjade ostmiseks, teenuste või ehitustööde tellimiseks ning nende reeglite eesmärk on tagada, et ettevõtted, kellelt teenuseid või ehitustöid tellida või asju osta, valitakse kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt.

Riigihankeõigus kehtib riigihangete suhtes, mille eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on teatud piirmäärade piires. Näiteks on asjade ostmise või teenuste tellimise korral maksumuse piirmäär 300 000 krooni ja üle selle, samas kui ehitustööde tellimise korral on maksumuse piirmäär 2 miljonit krooni ja üle selle.

Kommenteeritud väljaanne on oluline abivahend, mis aitab mõista riigihankeõiguse keerukust ja tagab selle nõuetekohase rakendamise. Kommenteeritud väljaanne sisaldab seaduse sätete selgitusi ja praktilisi näiteid, mis aitavad mõista, kuidas riigihankeõigus praktikas toimib.

Riigihangete seadus sisaldab ka reegleid, mis reguleerivad riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, hankelepingu vormi, kontsessioone, avaliku ja erasektori koostööd, raamleppeid, dünaamilist hankesüsteemi ja ideekonkurssi.

Maksumaksja raha kasutamine riigihangete kaudu peab olema läbipaistev ja õiglane. Seetõttu on riigihangete seadusel oluline roll, et tagada, et riigihangete kaudu kulutatakse maksumaksja raha otstarbekalt ja vastavalt seadusele.

Sisukaart