Õigusabi.ee

Võlaõigusseadus

Kui soovite sel teemal nõustamist siis meie jurist on meeleldi valmis õigusabi pakkuma.

Võlaõigusseadus

Seadus ja Regulatsioon

Võlaõigusseadus on Eesti seadus, mis reguleerib võlasuhteid ja kohustusi. See seadus on väga oluline, sest see määrab kindlaks, millised on võlasuhted ja kohustused ning millised on nende täitmise tagajärjed. Võlaõigusseadus on väga oluline ka seetõttu, et see reguleerib lepinguid ja nende täitmist.

Tsiviilõigus ja Võlaõigus

Võlaõigusseadus on üks osa tsiviilõigusest, mis reguleerib eraõigust ja eraõiguslike suhete õiguslikku korda. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib eraõiguslike suhete tekkimist, muutumist ja lõppemist. Võlaõigus on üks tsiviilõiguse osa, mis reguleerib kohustuste tekkimist ja täitmist.

Võlasuhe ja Kohustus

Võlasuhe on õigussuhe, mis tekib siis, kui üks isik (võlgnik) on kohustatud teisele isikule (võlausaldajale) midagi tegema, tegemata jätma või andma. Võlaõigusseadus reguleerib võlasuhteid ja nende täitmist. Kohustus on õiguslik kohustus, mille täitmist võib nõuda teine isik. Kohustus võib olla rahaline või mittelahendatav. Võlaõigusseadus reguleerib ka kohustuste täitmist ja nende rikkumise tagajärgi.

Võlaõigusseaduse Üldosa on väga oluline, sest see määrab kindlaks võlaõiguslike suhete olemuse, kohustuste täitmise, kohustuste rikkumise tagajärjed, võlasuhte lõppemise, kõrvalkohustused ja nõuete ja kohustuste ülemineku. Võlaõigusseadus koosneb kahest osast: üldosa ja eriosa. Üldosa reguleerib lepingu olemust, kohustuse täitmist, kohustuse rikkumise tagajärgi, võlasuhte lõppemist, kõrvalkohustusi ja nõuete ja kohustuste üleminekut. Võlaõigusseaduse eriosa reguleerib konkreetseid lepinguid.

Lepingute Liigid ja Nende Reguleerimine

Leping on tsiviilõiguslik kokkulepe kahe või enama isiku vahel. Lepingute liigid on erinevad vastavalt nende eesmärgile ja sisule. Võlaõigusseadus reguleerib lepinguid Eestis.

Võõrandamislepingud

Võõrandamislepingud on lepingud, kus üks isik annab teisele isikule omandiõiguse asjale. Selline leping võib olla näiteks müügileping, kus müüja annab ostjale omandiõiguse müüdavale esemele. Võõrandamislepingud on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 373-394.

Kasutuslepingud

Kasutuslepingud on lepingud, kus üks isik annab teisele isikule kasutusõiguse asjale. Selline leping võib olla näiteks üürileping, kus üürileandja annab üürnikule kasutusõiguse üüritavale kinnisvarale. Kasutuslepingud on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 395-418.

Toetamislepingud

Toetamislepingud on lepingud, kus üks isik annab teisele isikule rahalist või muud toetust. Selline leping võib olla näiteks laenuleping, kus laenuandja annab laenusaajale rahalist toetust. Toetamislepingud on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 419-444.

Kompromissileping

Kompromissileping on leping, mille eesmärk on lahendada vaidlus kahe või enama isiku vahel. Kompromissileping võib olla näiteks kohtuvälise lahendusena sõlmitud leping. Kompromissilepingud on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 445-456.

Seltsinguleping

Seltsinguleping on leping, mille eesmärk on asutada seltsing või reguleerida juba eksisteeriva seltsingu tegevust. Seltsinguleping võib olla näiteks asutamisleping, kus seltsingu asutajad sõlmivad lepingu seltsingu asutamiseks. Seltsingulepingud on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 457-483.

Lepingute liigid on erinevad vastavalt nende eesmärgile ja sisule. Võlaõigusseadus reguleerib lepinguid Eestis ning erinevad lepinguliigid on reguleeritud vastavates Võlaõigusseaduse paragrahvides.

Lepingute Täitmine ja Rikkumine

Lepingu Täitmine

Lepingu täitmine on lepingupoolele kohustuslik. Võlaõigusseaduse kohaselt peab lepingupool täitma oma lepingulisi kohustusi täies ulatuses ja vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Lepingu täitmise kohustus hõlmab nii peamist kohustust kui ka kõiki kohustuse täitmiseks vajalikke kõrvalkohustusi.

Lepingu täitmiseks on oluline täita kõik lepingus sätestatud tingimused, nagu tähtaeg, kvaliteet, kogus ja muud nõuded. Lepingu täitmiseks on vajalik ka kohustuste täitmise viis, mis peab vastama lepingus kokkulepitud tingimustele.

Lepingu Rikkumine

Lepingu rikkumiseks loetakse kohustuste täitmata jätmist või mittenõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. Lepingupooltel on võimalik lepingus täpsustada, mida peetakse lepingu rikkumiseks ja millised on lepingu rikkumise tagajärjed. Kui niisuguseid kokkuleppeid pole, sätestab kohaldatavad tagajärjed võlaõigusseadus.

Lepingu rikkumise korral on kannatanud lepingupool õigus nõuda lepingu täitmist, lepingu täitmise nõude rahuldamist, kahju hüvitamist või lepingu lõpetamist. Lepingu rikkumise tagajärjed sõltuvad rikkumise iseloomust ja raskusastmest.

Tagasinõue

Tagasinõue on õiguslik vahend, mida saab kasutada siis, kui võlgnik ei täida oma lepingulist kohustust. Tagasinõude korral peab võlausaldaja tagasi saama eseme või teenuse, mille ta on võlgnikule andnud, või saama hüvitist selle väärtuse ulatuses.

Tagasinõude õigus tekib siis, kui võlgnik ei täida oma lepingulist kohustust tähtajaks või täidab seda puudulikult. Tagasinõude korral peab võlausaldaja teavitama võlgnikku oma nõudest ja andma talle mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks. Kui võlgnik ei täida kohustust ka pärast tähtaja möödumist, võib võlausaldaja kasutada tagasinõude õigust.

Kohustuste ja Õiguste Reguleerimine

Maksetähtaeg

Võlaõigusseadus reguleerib maksetähtaega, mis on lepingupoolte vahel kokku lepitud tähtaeg, millal tuleb täita võlaõiguslik kohustus. Maksetähtaja määramisel tuleb arvestada lepingupoolte huve ja vajadusi. Maksetähtaeg peab olema mõistlik ja vastama heale tavale.

Kui maksetähtaeg on määratud, kuid tähtaeg möödub, siis võib võlausaldaja nõuda viivist. Viivis arvutatakse maksetähtaja ületamise päevast kuni võla täieliku tasumiseni. Viivise suurus ja arvutamise alused peavad vastama võlaõigusseaduses sätestatud nõuetele.

Piirangud

Võlaõigusseadus seab teatud piirangud võlakohustuste täitmisele. Näiteks on keelatud lepingutingimused, mis kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult või rikuvad võlaõigusseaduses sätestatud õigusi ja kohustusi. Samuti on keelatud lepingutingimused, mis on vastuolus hea usu põhimõttega või mõistlikkuse põhimõttega.

Lisaks on võlaõigusseadus sätestanud teatud piirangud võlakohustuste täitmisele seoses võlgniku maksejõuetusega. Näiteks on võlausaldajal õigus pankroti korral esitada nõue pankrotivara hulka kuuluva vara võõrandamise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks.

Hea Usu Põhimõte

Hea usu põhimõte tähendab, et lepingupooled peavad üksteist kohtlema ausalt ja usaldusväärselt. See hõlmab ka kohustust teavitada teist lepingupoolt olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada lepingu täitmist. Hea usu põhimõte on oluline, et tagada lepingupoolte vaheline usaldus ja koostöö ning vältida vaidlusi ja konflikte.

Mõistlikkuse Põhimõte

Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et lepingupooled peavad käituma mõistlikult ja arvestama teise lepingupoole huve ja vajadusi. See hõlmab ka kohustust leida lahendusi, mis võimaldavad lepingu täitmist ka ebasoodsates olukordades. Mõistlikkuse põhimõte on oluline, et tagada lepingupoolte vaheline tasakaal ja õiglus ning vältida ühe lepingupoole ebamõistlikku kahjustamist.

Tarbija ja Ettevõtja

Müüja Vastutus

Võlaõigusseadus sätestab müüja vastutuse tarbijale müüdud kauba puuduste eest. Kui müüdud kaubal on puudused, mis olid olemas juba müügihetkel, peab müüja need puudused kõrvaldama või asendama kauba uue vastu. Kui puuduste kõrvaldamine või asendamine ei ole võimalik, on tarbijal õigus lepingust taganeda ja raha tagasi saada.

Müüja vastutus kestab kaks aastat alates kauba üleandmise päevast. Kui puudus ilmneb esimese kuue kuu jooksul alates kauba üleandmisest, eeldatakse, et puudus oli olemas juba kauba üleandmise hetkel. Pärast kuue kuu möödumist peab tarbija tõendama, et puudus oli olemas juba kauba üleandmise hetkel.

Tarbijakrediit

Võlaõigusseadus reguleerib ka tarbijakrediidi valdkonda. Tarbijakrediit on laen, mille tarbija võtab ettevõtjalt, et osta kaupa või teenust. Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab ettevõtja tarbijale esitama kogu vajaliku teabe, sealhulgas krediidi kulukuse määra ja laenu tagasimaksmise tingimused.

Tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui tarbija taganeb lepingust, peab ta tagastama laenatud summa koos intressidega.

Tarbijalemüük

Võlaõigusseadus reguleerib ka tarbijalemüüki. Tarbijalemüük on müük, mille käigus ettevõtja müüb kaupa tarbijale. Enne lepingu sõlmimist peab ettevõtja tarbijale esitama kogu vajaliku teabe, sealhulgas kauba omadused, hind ja tarneaeg.

Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates kauba kättesaamisest. Kui tarbija taganeb lepingust, peab ta kauba tagastama ettevõtjale ning ettevõtja peab tagastama tarbijale raha koos kauba tagastamisega seotud kuludega.

Võlgnik ja Võlausaldaja

Võlg

Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib olla rahaline või mittelahenduslik. Võlgniku kohustus on täita võlasuhe täies ulatuses ja tähtaegselt.

Kompromiss

Kompromiss on kokkulepe, mille kohaselt võlausaldaja nõustub võlgniku poolt pakutud võla tasumise tingimustega. Kompromissi sõlmimine on võimalik, kui võlausaldaja nõustub sellega. Kompromissi tingimused peavad olema vastuvõetavad mõlemale poolele.

Võlgnik

Võlgnik peab täitma võlasuhte täies ulatuses ja tähtaegselt. Võlgnikul on kohustus teavitada võlausaldajat võimalikest makseraskustest ja leida lahendus võla tasumiseks. Võlgnikul on õigus nõuda võlasuhte täitmise tähtaegade pikendamist, kui see on mõistlik ja õigustatud.

Võlausaldaja

Võlausaldaja peab käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlausaldaja peab teavitama võlgnikku võimalikest tagajärgedest, kui võlasuhe ei ole täidetud tähtaegselt. Võlausaldajal on õigus nõuda võlasuhte täitmist tähtaegselt ja nõuda viivist, kui võlasuhe ei ole täidetud tähtaegselt. Võlausaldaja võib nõuda ka võlasuhte täitmist kohtu kaudu.

Kahju ja Selle Hüvitamine

Kahju Õigusvastane Tekitamine

Kahju õigusvastane tekitamine on oluline teema, mida käsitletakse Võlaõigusseaduses. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see on vastuolus seaduse või lepinguga. Kahju tekitamiseks peab olema olemas kahju tekitaja, kahju kannataja ja kahju.

Võlaõigusseadus sätestab, et kahju tekitaja vastutab kahju eest, mida ta on õigusvastaselt tekitanud. Kahju hüvitamise eest vastutab kahju tekitaja, kui kahju on tekitatud tema süül. Kahju hüvitamise eest vastutab ka isik, kes on vastutav kahju tekitaja käitumise eest.

Kahju Hüvitamine

Kahju hüvitamine on kohustus, mis tuleneb kahju tekitamisest. Kahju hüvitamise kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada kahju suurust, kahju tekitaja süüd ja kahju kannataja käitumist.

Kahju hüvitamiseks on mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kahju hüvitamine rahas. Kahju hüvitamiseks võib kasutada ka muid vahendeid, nagu näiteks kahju tekitaja kohustamine kahju likvideerima või kahju kannataja kohustamine kahju vähendama.

Mittevaraline Kahju

Mittevaraline kahju on kahju, mis ei ole seotud rahalise kahjuga. Võlaõigusseadus sätestab, et kahju hüvitamise alla kuuluvad ka mittevaralised kahjud. Mittevaraline kahju võib olla seotud näiteks kannatanu kehalise ja hingelise valu ning kannatustega.

Mittevaralise kahju hüvitamise suurus sõltub kahju suurusest, kahju tekitaja süüst ja kahju kannataja käitumisest. Mittevaralise kahju hüvitamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, nagu näiteks kahju tekitaja kohustamine vabandama või kahju kannataja kohustamine ravi saama.

Kindlustus ja Liising

Kindlustusleping

Kindlustusleping on leping, mille kohaselt kindlustusandja kohustub hüvitama kindlustusvõtjale või kindlustatule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju. Kindlustuslepingu sõlmimine on kohustuslik teatud juhtudel, nagu näiteks liikluskindlustus. Kindlustuslepingu sõlmimisel on oluline tähelepanu pöörata kindlustusjuhtumi ja kindlustusriski mõistetele, samuti kindlustatud isiku ja kindlustatud eseme määratlustele.

Kindlustusandja

Kindlustusandja on isik, kes tegeleb kindlustuslepingute sõlmimise ja hüvitiste maksmisega. Kindlustusandja võib olla kindlustusselts või kindlustusmaakler. Enne kindlustuslepingu sõlmimist on oluline uurida kindlustusandja tausta ja mainet, samuti kindlustuslepingu tingimusi ja hindu.

Liisinguleping

Liisinguleping on leping, mille kohaselt liisingusaaja saab kasutada liisinguandja vara teatud perioodi jooksul vastu tasu. Liisingulepingu sõlmimisel on oluline tähelepanu pöörata liisingu perioodi, intressimäärade ja tagasimakse tingimuste määratlustele. Liisinguandja võib nõuda ka kindlustuslepingu sõlmimist liisitava vara suhtes, et kaitsta end võimalike kahjude eest.

Lepinguvabadus ja Tüüptingimus

Lepinguvabadus

Lepinguvabadus on oluline põhimõte võlaõigusseaduses ning see tähendab, et lepingupooled võivad ise otsustada, milliseid tingimusi lepingus kokku lepivad. See tähendab, et lepingupooled on vabad kokku leppima lepingu tingimustes, mis vastavad nende huve ja vajadusi. Lepinguvabaduse põhimõte tähendab ka seda, et lepingupooled vastutavad ise oma kokkulepete eest ning peavad kinni lepingus kokku lepitud tingimustest.

Tüüptingimus

Tüüptingimus on lepingus kokku lepitud tingimus, mida kasutatakse korduvalt mitmete lepingute puhul. Tüüptingimuste kasutamine on levinud näiteks panganduses, kindlustusvaldkonnas ja mobiilside teenuste pakkumisel. Tüüptingimusi kasutatakse selleks, et vältida igakordset tingimuste läbirääkimist ja kokkuleppimist, kui sarnaseid lepinguid sõlmitakse palju.

Kuigi tüüptingimuste kasutamine võib olla mugav, siis võib see kaasa tuua ka probleeme, eriti kui tüüptingimused on ebaõiglased või ebamõistlikud. Seetõttu on võlaõigusseaduses sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Tüüptingimused peavad olema selged ja arusaadavad ning neid ei tohi kasutada lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu rikkumiseks.

Õiguslikud Meetmed

Kohtuotsus

Kohtuotsus on ametlik dokument, mille annab välja kohus pärast kohtuistungit. Kohtuotsus võib olla tsiviil- või kriminaalasi ning selle eesmärk on lahendada õiguslik vaidlus. Kohus võib anda kohtuotsuse, mis määrab, kes on õiguslikult vastutav ja millised on tagajärjed.

Kohtuotsuse täitmiseks võib kasutada erinevaid meetmeid, näiteks vara arestimine või sissetulekute kinnipidamine. Kohtuotsuse täitmata jätmisel võib olla tõsiseid tagajärgi, sealhulgas trahvid või isegi vangistus.

Lähenemiskeeld

Lähenemiskeeld on kohtu poolt määratud õiguslik meede, mis keelab ühel inimesel teisele läheneda või temaga kontakteeruda. Lähenemiskeeld võib olla määratud näiteks juhul, kui üks inimene on teist füüsiliselt rünnanud või ähvardanud.

Lähenemiskeelu rikkumine võib olla kriminaalkuritegu ning selle eest võib karistada trahvi või isegi vangistusega. Lähenemiskeelu rikkumise korral tuleks koheselt teavitada politseid või kohtutäiturit.

Sisukaart