Maksukorralduse Seaduse Ülevaade
Maksukorralduse seadus on seadus, mis reguleerib maksude ja maksudega seotud toimingute menetlemist Eestis. See seadus võeti vastu 20. veebruaril 2002 ja jõustus vastavalt §-le 170. Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase vahelist suhet ning sätestab nende õigused ja kohustused.
Maksukorralduse Seaduse Jõustumine
Maksukorralduse seadus jõustus vastavalt §-le 170. See tähendab, et seadus jõustus kohe, kui see avaldati Riigi Teatajas. Maksukorralduse seadus on olnud jõus alates 20. veebruarist 2002.
Maksukorralduse Seaduse Kehtetuks Tunnistamine
Maksukorralduse seadus on endiselt kehtiv seadus Eestis. Seda seadust ei ole kehtetuks tunnistatud. Kui maksukorralduse seaduse muutmise seadus võetakse vastu, siis see seadus kehtestab uued eeskirjad ja muudatused maksukorralduse seaduses.
Maksukorralduse seadus on avaldatud Riigi Teatajas ja seda on võimalik leida siit. Seaduse reguleerimisala hõlmab maksude ja maksudega seotud toiminguid Eestis. Maksukorralduse seadus sätestab maksuhalduri ja maksukohustuslase vahelised suhted ning nende õigused ja kohustused. Seadus on vastu võetud Eesti Vabariigi presidendi poolt ja avaldatud Riigi Teatajas.
Maksukorralduse seadus on oluline seadus Eestis, sest see reguleerib maksude ja maksudega seotud toiminguid. Seetõttu on oluline, et maksukohustuslased ja maksuhaldurid oleksid selle seadusega hästi kursis.
Maksusüsteem ja Maksud
Maksusüsteem on Eesti riigi poolt kehtestatud maksude kogum, mille eesmärk on tagada riigi rahaline stabiilsus ja majandusareng. Maksukorralduse seadus reguleerib Eesti maksusüsteemi ning määrab kindlaks maksude liigid, maksumäärad ja maksude tasumise korra.
Riiklikud Maksud
Eesti riiklikud maksud on maksud, mida kogutakse riigi eelarve rahastamiseks. Riiklikud maksud hõlmavad tulumaksu, sotsiaalmaksu, maamaksu, hasartmängumaksu, aktsiise ja tollimaksu.
Tulumaks on füüsilise isiku tulu maks, mis arvutatakse tulu alusel ning millest on vabastatud teatud tüüpi tulu. Sotsiaalmaks on kohustuslik kindlustusmaks, mida maksavad nii tööandjad kui ka töötajad. Maamaks on kohaliku omavalitsuse poolt kogutav maks kinnisvara omanikele. Hasartmängumaks on maks, mida kogutakse hasartmängude korraldamise eest. Aktsiisid on maksud, mida kogutakse teatud kaupade ja teenuste müügi pealt, nagu alkohol, tubakas ja kütus. Tollimaks on maks, mida kogutakse kaupade importimisel ja ekspordimisel.
Kohalikud Maksud
Kohalikud maksud on maksud, mida kogutakse kohaliku omavalitsuse eelarve rahastamiseks. Kohalikud maksud hõlmavad maamaksu ja raskeveokimaksu.
Maamaks on kohaliku omavalitsuse poolt kogutav maks kinnisvara omanikele. Raskeveokimaks on maks, mida kogutakse raskeveokite kasutamise eest.
Eesti maksusüsteem on üldiselt lihtne ja läbipaistev ning maksude tasumise kord on selgelt reguleeritud. Maksukorralduse seadus tagab, et maksude kogumine ja tasumine toimub õiglaselt ja seaduslikult.
Maksukohustuslased ja Maksuvõlg
Maksukohustuslane
Maksukohustuslane on isik, kellelt maksu seaduse või muu õigusakti alusel maksu tasumist nõutakse. Maksukohustuslaseks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Maksukohustuslane on kohustatud esitama maksudeklaratsiooni ning tasuma maksu õigeaegselt. Maksukohustuslane peab oma maksukohustuse täitmiseks esitama Maksu- ja Tolliametile nõutavad andmed ja dokumendid ning vastama ameti päringutele.
Maksukohustuslaseks võib olla ka maksumaksja, kes on kohustatud tasuma maksu kinnipidaja kaudu. Sellisel juhul on maksukohustuslane maksu kinnipidaja, mitte maksumaksja ise.
Maksuvõlg
Maksuvõlg on maksukohustuslase tasumata maksukohustus, mille tähtaeg on möödunud. Maksuvõla tekkimise korral on Maksu- ja Tolliametil õigus võtta kasutusele sundtäitmise meetmed, et tagada maksuvõla sissenõudmine. Maksuvõla tekkimisel võib maksuhaldur teavitada maksukohustuslast ja tema maksevõimet ning maksevalmidust arvestades võtta kasutusele maksegraafiku.
Maksukorralduse seadus sätestab maksuvõla tekkimise ja sissenõudmise korda. Maksukohustuslane vastutab oma maksukohustuse täitmise eest ning on kohustatud tasuma maksu tähtaegselt. Maksukohustuslastel on võimalik vältida maksuvõla tekkimist, kui nad täidavad oma maksukohustused õigeaegselt ja korrektselt.
Maksukohustuslastel on õigus esitada maksuhaldurile vastuväiteid maksunõuetele ja maksuotsustele ning vajadusel pöörduda kohtusse. Maksukohustuslaste õigused ja kohustused on täpsemalt sätestatud Maksukorralduse seaduses.
Maksudeklaratsioonid ja Maksuarvestus
Maksudeklaratsioonid
Maksudeklaratsioon on dokument, millega maksukohustuslane esitab maksuhaldurile andmed maksustatavate tehingute kohta, mille alusel arvutatakse maksukohustus. Maksudeklaratsioonide esitamise tähtaeg ja vorm on sätestatud Maksukorralduse seaduses § 41 ja § 42. Maksudeklaratsiooni esitamise kohustus on maksukohustuslasel, kes on Maksukorralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohustatud maksu tasuma.
Maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg on tavaliselt kuu viimane päev, kuid erinevate maksude puhul võivad tähtajad erineda. Maksukohustuslane peab esitama maksudeklaratsiooni ka siis, kui maksukohustuslasel puudub maksukohustus.
Maksuarvestus
Maksuarvestus on protsess, mille käigus kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse andmeid maksude kohta. Maksuarvestuse eesmärk on tagada, et maksukohustuslane täidab oma maksukohustused õigeaegselt ja õigesti ning et maksuhalduril oleks võimalik kontrollida maksukohustuslaste maksudeklaratsioone ja maksude tasumist.
Maksukohustuslane peab pidama maksuarvestust vastavalt Maksukorralduse seaduse § 47 ja § 48 nõuetele. Maksuarvestuse pidamise kohustus on kõigil maksukohustuslastel, kes on kohustatud maksu tasuma. Maksukohustuslane peab säilitama maksuarvestuse andmeid vähemalt 7 aastat alates maksustamisperioodi lõpust.
Maksukohustuslane peab maksuarvestuses kajastama kõiki maksustatavaid tehinguid ja tagama, et maksuarvestus vastaks tegelikkusele. Maksuarvestus peab sisaldama teavet maksustatava tehingu kohta, sealhulgas tehingu kuupäeva, summat, makseviisi ja maksu määra.
ERP (Enterprise Resource Planning) tarkvara võib aidata maksukohustuslasel maksuarvestuse pidamisel, kuna see võimaldab maksukohustuslasel jälgida oma äritegevust ja maksustatavaid tehinguid reaalajas ning koostada automaatselt maksudeklaratsioone.
Maksuhaldur ja Registri
Maksuhaldur
Maksuhaldur on ametlik asutus, kes vastutab maksukorralduse seaduse rakendamise eest. Eestis on maksuhalduriks Maksu- ja Tolliamet, mis on loodud maksude kogumiseks ja maksude seaduslikkuse tagamiseks. Maksuhaldur vastutab ka maksude kogumise ja maksudega seotud dokumentide haldamise eest.
Maksuhalduril on õigus teostada maksukontrolli, mis hõlmab maksudeklaratsioonide ja muude maksudokumentide kontrollimist, et tagada maksuseaduste järgimine. Maksuhalduril on ka õigus nõuda maksuvõlgade tasumist ja võtta kasutusele meetmeid, kui maksukohustuslane ei täida oma kohustusi.
Registri
Maksukorralduse seaduse kohaselt peab maksuhaldur pidama maksukohustuslaste registrit. Registri eesmärk on hõlbustada maksude kogumist ja maksuseaduste järgimise tagamist. Registri pidamine on seadusega kohustuslik, ja sellele kehtivad kindlad reeglid ja nõuded.
Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet ning registrit peetakse maksuhaldurile ja registri volitatud töötlejatele seaduse järgi ja seaduse alusel pandud ülesannete täitmiseks. Registri pidamine on väga tähtis, kuna see tagab maksukohustuslaste korrektse registreerimise ja võimaldab maksuhalduril teostada maksukontrolli ning võtta kasutusele meetmeid, kui maksukohustuslane ei täida oma kohustusi.
Maksukohustuslaste registri pidamine on seadusega kohustuslik, ja sellele kehtivad kindlad reeglid ja nõuded. Registri pidamine on väga tähtis, kuna see tagab maksukohustuslaste korrektse registreerimise ja võimaldab maksuhalduril teostada maksukontrolli ning võtta kasutusele meetmeid, kui maksukohustuslane ei täida oma kohustusi.
Äriühingud ja Annetused
Äriühingud
Maksukorralduse seadus sätestab, et äriühingud peavad esitama maksudeklaratsiooni. Maksudeklaratsiooni esitamise kohustus on kõigil äriühingutel, olenemata nende suurusest ja tegevusvaldkonnast. Maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 10. kuupäev järgneva kuu jooksul pärast maksustamisperioodi lõppu.
Äriühingute maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel ja maksude kogumisel on maksuhalduril ja maksukohustuslasel erinevad õigused ja kohustused. Maksukohustuslane peab maksudeklaratsiooni esitamisel esitama õigeid ja täielikke andmeid oma maksukohustuste kohta.
Annetused
Maksukorralduse seadus sätestab, et annetused on maksustatavad. Annetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Annetustest tuleb maksudeklaratsioonis arvestada tulumaksu mahaarvamist.
Annetused võivad olla nii füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele. Annetused võivad olla nii ühekordsed kui ka regulaarsed. Annetuste tegemisel tuleb järgida seaduses sätestatud nõudeid.
Maksukorralduse seadus sätestab ka, et annetused peavad olema tehtud mittetulundusühingutele, sihtasutustele või usuliste ühenduste registrisse kantud ühendustele. Annetused peavad olema tehtud heategevuslikel eesmärkidel.
Annetuste tegemisel tuleb arvestada, et maksusoodustuse saamiseks tuleb annetuse suurus olla vähemalt 1% annetaja eelmise aasta maksustatavast tulust.
Ladu ja Käibemaks
Ladu
Maksukorralduse seadus reguleerib ladude käibemaksu kohaldamist. Ladu on koht, kus hoitakse kaupu, enne kui need müüakse või kasutatakse. Ladu võib olla nii füüsiline kui ka virtuaalne.
Kui kaup on ladustatud, ei ole see enam kättesaadav müügiks või kasutamiseks. Seetõttu ei ole ladustamise ajal käibemaksu tasumine vajalik. Käibemaksu tuleb tasuda alles siis, kui kaup müüakse või kasutatakse.
Kui kaup on ladustatud Eestis, kuid müüakse välismaale, siis ei ole käibemaksu tasumine vajalik. Kui kaup müüakse Eestis, siis tuleb käibemaks tasuda vastavalt kehtivatele seadustele.
Käibemaks
Käibemaks on maks, mis lisatakse kauba või teenuse hinnale ja mida tuleb tasuda riigile. Käibemaksu kohaldamisel on oluline määrata, milline käive on maksustatav ja milline mitte.
Maksukorralduse seadus sätestab, millised kaubad ja teenused on käibemaksuga maksustatavad ja millised mitte. Üldjuhul on käibemaksuga maksustatav kogu kauba või teenuse hind, kuid on ka erandeid.
Käibemaksu kohaldamiseks on vaja registreeruda käibemaksukohustuslaseks. Käibemaksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsiooni ja tasuma käibemaksu vastavalt kehtivatele seadustele.
Maksusüsteemis on käibemaks oluline osa, kuna see moodustab suure osa riigi maksulaekumistest. Seetõttu on käibemaksu kohaldamisel oluline järgida kehtivaid seadusi ja reegleid ning esitada korrektselt käibedeklaratsioonid.
Tulumaksuseadus
Tulumaksuseadus on Eesti seadus, mis reguleerib tulumaksu maksustamist. Seadus võeti vastu 15. detsembril 1999 ja jõustus 1. jaanuaril 2000. Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
Tulumaksu objekt
Tulumaksuga maksustatakse füüsilise isiku tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Tulumaksu objektiks on tulu, mis saadakse Eestis asuvast allikast või väljaspool Eestit asuvast allikast, kui tulu saaja on Eesti resident.
Tulumaksu määr
Tulumaksu määr on Eestis proportsionaalne. Alates 1. jaanuarist 2023 on tulumaksu määr 20%. Tulumaksu arvutamise aluseks on maksustatav tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
Tulumaksu mahaarvamised
Tulumaksuseadus sätestab mitmeid mahaarvamisi, mida saab kasutada tulumaksu arvutamisel. Mahaarvamised võivad olla seotud näiteks eluasemekuludega, tervisega seotud kuludega, pensionikindlustuse maksetega, hariduskuludega ja annetustega.
Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
Tulumaksu deklareerimine ja tasumine toimub igakuise tulumaksu tagastamise või maksmise teel. Tulumaksu deklareerimise tähtaeg on 10. kuupäevaks, mis järgneb maksustamisperioodile. Tulumaksu tasumise tähtaeg on 20. kuupäevaks, mis järgneb maksustamisperioodile.
Tulumaksuseaduse seosed maksukorralduse seadusega
Tulumaksuseadus on üks osa Eesti maksusüsteemist ja on tihedalt seotud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigusi, kohustusi ja vastutust, maksumenetluse korda ning maksuvaidluste lahendamise korda. Tulumaksuseaduse rakendamisel tuleb arvestada ka maksukorralduse seaduses sätestatud nõuetega.
Tulumaksuseadus ja Eesti majandus
Tulumaksuseadus on oluline osa Eesti majandusest, kuna see reguleerib tulu maksustamist ja seeläbi mõjutab inimeste kulutamisvõimalusi ja majanduslikku käitumist. Tulumaksuseadus on ka üks oluline vahend riigi tulude kogumiseks, mis on vajalik riigi teenuste ja investeeringute rahastamiseks.